Mida on oodatada kaubanduses 2015. aasta teisel poolel?

„Kaubandusettevõtete juhid peavad ilmselt leppima sellega, et ka teisel poolaastal jääb olukord majanduses tervikuna ebamääraseks ja paljulubatud majanduse asumist kindlale kasvutrendile Euroopas ja Eestis sel aastal ei näe,“ kommenteeris LHV Panga majandusekspert Heido Vitsur. Lisades, et see tähendab aga seda, et baas jaekaubanduse kiire kasv jätkumiseks hakkab tasapisi murenema.

Samal arvamusel on ka SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor, kes ütles, et nii kiiret jaemüügi kasvu teisel poolaastal siiski oodata ei ole. „Samas ei tähenda see ka, et peaks halvamaks valmistuma,“ ütles ta.  Lisades, et edaspidi on oodata ka 5-6% jaekaubanduse mahu kasvu.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Abeni sõnul on elanike palgatulu kasv sellel aastal hakanud aeglustuma, kuigi on endiselt väga kiire üldiselt nõrgas majandusolukorras. „Majanduse tervikpilti vaadates peaks palgatulu kasv aeglustuma veelgi, sest majandusstatistika näitab ettevõtete kasumite langust ning kiire palgakasvu jätkumine viiks majanduse tasakaalust välja,“ rääkis Aben. Ta lisas, et alates eelmise aasta lõpust on tarbijate kindlustunne olnud aeglasel langustrendil ja kuigi perede rahanduslikku olukorda hinnatakse heaks, on hirm töö kaotamise ees süvenenud. „Üldine majandusolukord eurotsoonis pole samuti kiita ning Soome ja Venemaa ei rõõmusta positiivsete uudistega. Seega ebakindlust püsib ja palgatulu kasv aeglustub,“ on Aben kindel.

Danske Banki ettevõtete panganduse direktor Tõnu Vanajuur lisab, et pikemat aega veab Eesti majanduskasvu sisetarbimine, mida toetab üldine palgakasv. „Inimesed tunnetavad täna märksa vähem hindade tõusu aastatagusega võrreldes ning suurenevad säästud toetavad kindlustunnet,“ ütles Vanajuur.

Kuhu tasub hetkel investeerida ning milline on e-kaubanduse areng?

Investeeringute tegemiseks on keskkond soodne – intressimäärad on madalad ja majanduse keskpikk väljavaade hea. SEB majandusanalüütiku sõnul lähtub iga ettevõtja ikkagi konkreetsest turuolukorrast ning sellest, et millist lisandväärtust investeering ettevõttele toob. „Kohati on avaldatud arvamust, et Eestis, eriti Tallinnas, on müügipinda ühe elaniku kohta liiga palju, mis mõjutab negatiivselt kaubandusettevõtete käivet ja vähendab marginaale. Usun, et leidub veel turusegmente, kus on ruumi ka uutele kauplejatele,“ rääkis Nestor. Lisades, et sama brändi jaekaupluste avamine võimalikult paljudes kaubanduskeskustes muutub ühel hetkel aga paratamatult nullsumma mänguks.

Abeni sõnul eeldavad investeerimisotsused optimistlikku tulevikuvaadet pikas plaanis ja Euroopa Liidu majanduse väljumine kriisist võtab rohkem aega, kui enamus prognoosijaid on seni arvanud. „Uus kasvutsükkel pole eurotsoonis tervikuna korralikult käivitunud. Töötus on kaheksa aastat pärast kriisi puhkemist eurotsoonis väljaspool Saksamaad endiselt väga kõrge – üle 13% ehk pea kaks korda kõrgem kui enne kriisi algust,“ ütles Aben. Ta lisas, et nõudlus toodangu järele on üldiselt nõrk ja seetõttu investeerimisaktiivsus madal nii Eestis kui kogu Euroopas. „Jaekaubandusel läheb Eestis siiski hästi ja nõrk konjunktuur ehituses võiks soosida investeerimisprojektide käivitamist, kuid soodsaim aeg selleks võib olla küll juba möödas,“ rääkis Aben.

Vanajuur soovitab kaupmeestel oodata, jälgida ja olla valmis reageerimiseks. „Väldi kaasajooksmist kaubanduspindade võidurelvastumisele,“ on Danske Banki sõnum. Tema sõnul ei ole hilja reageerida kõrge lainena pealetulevale e-kaubandusele. „Võime võidelda palju tahame, aga iga aastaga suundub ostlemine veebi ja kaupmehed peavad olukorraga kohanduma,“ ütles Vanajuur.

„Investeeringuid tasub alati teha, kuid siiski ainult otstarbekohaseid investeeringuid. Tundub, et kõige suurem muutus, mis jaekaubandust ja jaekaubandusse tehtavate investeeringute otstarbekohasust lähema veerandsajandi jooksul mõjutama hakkab, ongi e-kaubanduse kasv,“ ütles Vitsur. Tema sõnul on küllalt tõenäoline, et jaekaubandust ootavad sama suured muudatused, kui see on aset leidnud trükimeedias või inimsuhtlemises üldse. Need põlvkonnad, kes praegu kasvavad üles nutitelefon käes, hakkavad alles viie-kümne aasta pärast omandama jaekaubanduses tuntavat osa. „Võrreldes praeguste, 25 aastast vanemate e-kaubanduses aktiivselt osalejatega on nad hoopis teistsugune rahvas, sest nende side kaupluste sagedase külastamise kultuuriga on tunduvalt nõrgem ja neil, kes tänavu esimesse klassi lähevad, saab see olema veelgi nõrgem. Nende maailm on virtuaalne maailm ja nad ei vaja ostude tegemisel ei teenindaja ega ka kauba endaga füüsilist kontakti,“ selgitas Vitsur. Lisades, et samas pole vaja kahelda selles, et logistikud neile selles maailmas elamise võimalikult mugavaks teevad.

Vitsurile tundub, et praegu on õige aeg mitte traditsiooniliste, vaid väga suurte investeerimisotsuste tegemiseks.

Nestori sõnul domineerivad internetikaubanduses tegelikult suured välismaised veebikauplused ning tulevikus tundub temale tõenäoline, et selliste kaupade müük, mille käega katsumine ja proovimine pole oluline, kolibki internetti. „Piiriülene e-kaubandus pakub väikeriigis elavatele jaekaupmeestele tohutuid võimalusi. Kuigi Amazoni või eBay sarnase suurkaubamaja loomine Eestis on pea võimatu, siis kindlast turunišis tegutsev ülemaailmne veebipood võiks olla täiesti mõeldav äriidee,“ tegi SEB majandusanalüütik ettepaneku.

14. oktoobril toimub Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses neljas Kaubanduse Aastakongress 2015. Eesti majanduse trendide ja nende mõju kaubandusele vestlusringis osalevad Danske Banki ettevõtluse panganduse divisjoni direktor Tõnu Vanajuur, LHV Pank majandusekspert Heido Vitsur, SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor, Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben. Vestlusringi juhib Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.

Lisaks analüütikutele asuvad kongressil üles edukad Eesti kaupmehed ning otse Shangaist, Hiina e-kaubandus hiiu Alibaba juhi eks nõunik Porter Erisman. Kongressi raames viiakse läbi ka kaks uuringut, mille tulemused avalikustatakse kohapeal.