Jaeketid: uutele kauplustele on turul veel ruumi

Rimi Eesti Food tegevjuht Anders Torell ütles kaubandus.ee korraldatud jaekettide-tootjate seminari vestlusringis, et hüpermarketitel on suured väljakutsed ning väikekauplustel on paremad väljavaated just kodude lähedal.

„Meil on erinevas suuruses kauplusi, kuid kõige kasumlikumad on siiski hüpermarketid,“ ütles Selveri juhataja Kristi Lomp. Ta lisas, et nad on rajanud ka mõningad kodupoed, kuna asukoht on neile huvi pakkunud, kuid võimalust suurema kaupluse ehitamiseks ei ole olnud. „Asukoha mõttes on kliendile mugavam, kui kauplus on kodu lähedal, kuid seal ei saa pakkuda niivõrd suurt sortimenti.“ Lomp lisas, et klient on valmis tegema paar sammu rohkem, kui soovib enda ostukorvi rikkalikumaks muuta.

„Kui vaadata laiemalt, et kuidas maailmas on tehtud, siis Inglismaal lõpetas üks kett hüpermarketitega tegutsemise ning keskendus väikestele kauplustele ning on tehtud ka vastupidi,“ rääkis Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Jaanus Vihand. Eesti turg on piisavalt väike ning viimasel ajal on viimase kümne aasta jooksul kinni pandud umbes 1000 väikekauplust, kuid juure on tulnud just suuremaid kauplusi.

Vihandi on kindel, et kliente jagub igale poole, küsimus on vaid selles, kes mida paremini teeb ja kuidas seda teeb. „Kui kõrvuti on suur ja väike, siis klient valib pigem selle, kus pakutakse kliendile paremat sortimenti,“ ütles ta ja lisas, et väikeses kohas võib väikekauplus ennast ka kenasti ära tasuda.

Maxima Eesti tegevdirektor Vygintas Šapokas rääkis vestlusringis, et nende kõik kaupluste formaadid on edukad. „Me ei saa öelda, et milline on edukam. Kuid me peame mõtlema enne kaupluse rajamist sellele, et millist tüüpi kauplus seal asuma peab.“ Šapokas on tähele pannud, et eestlastele meeldivad suuremad kauplused ning see on ka põhjus, miks nad on Tallinnasse ehitanud just XX kauplusi.

„Klientidele on tarvis erinevaid kauplusi, see ei ole emb-kumb küsimus,“ ütles Prisma Peremarketi tegevdirektor Janne Lihavainen. Tema ise teeb enda igapäeva ostud Prismast, kuid kui ta on kodus ning on unustanud mingi toote osta, siis ta ei sõida sellepärast Prismasse vaid läheb esimesse lähedal asuvasse kauplusesse. Lihavainen ütles, et paljud inimesed on väitnud, et nende kauplustes on väike sortiment. „Kuna Prismas käib keskmiselt 6000 klienti iga päev per kauplus, siis tuleb nende kõikide soovidega arvestada sortimendi kujundamisel, mitte kuulata ühte või kahte inimest.“

ABC Supermarketsi juhatuse liige Andrus Põld usub, et suure tööstuskaupade osakaaluga hüpermarketite aeg on otsa saanud. „Meie kauplustel on kontseptsioon, kus oleme suutnud suure sortimendi mahutada väikesele pinnale.“ Ta lisas, et selline versioon on kliendi vaates hea, sest seda kinnitab statistika ja ka klientide arvamus.

Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Jaanus Vihand on seisukohal, et uusi kauplusi mahub ikka ja alati juurde, kuna vanad kukuvad alt ära. „Kui sa kahjumlike kauplusi ei suuda pidada, siis sa paned need lihtsalt kinni. Klient valib ikka hea kaupluse,“ ütles ta. Turg ikka areneb ning inimeste ostuvõime on kasvanud.

Vihandi lisas, et kindlasti tekib juurde juustu- ja veinipoode. „Kui need poed on hästi majandatud, tal on püsiklientuur, kes selle poe ära toidab, siis tasub neid ikka juurde teha,“ on Vihand kindel. „See, mis kettidesse puutub, siis enamus on piisavas kasumis ning kui enam ei suudeta mitte hästi töötavaid kauplusi üleval pidada, siis hakatakse neid ka sulgema, kui rendilepingud seda lubavad.“

Lomp ka kinnitas, et uusi kauplusi tuleb veel juurde. „Juurde on tulnud uusi piirkondi, kuhu inimesed on elama asunud, võrreldes 15-20 aastat tagasi. Samuti panime ühe kaupluse aasta alguses kinni, kuna see ei hakanud sedasi tööle nagu oleksime oodanud,“ ütles ta. Lisades, et üldiselt peljatakse kaupluste sulgemisi, kuid see on loomulik osa.

„Mõnes asukohas on keeruline tegutseda. Ma arvan, et viie aasta pärast on meil vähem jaekette, kui praegu. Toimub konsolideerumine,“ ütles Maxima Eesti tegevjuht. Rimi Eesti juht lisas, et nemad ei ava kauplusi, kuna nad seda tahavad, vaid ikka sellepärast, et kliendid seda soovivad. „Küsimus on selles, et kuidas olla efektiivsem ja tegutseda säästlikumalt,“ ütles Torell. Ta lisas, et uued kauplused ongi üldjuhul efektiivsemad, kuna seal on paremad platvormid, efektiivsem meeskond ning kaupluse ülalpidamiseks kulub vähem ressursse.

Põld kommenteeris, et tarbija ootab uusi kauplusi, samas ta hindab ka oma aega ja mitte nii palju raha. „Me näeme selgelt ning turu areng viitab ka sellele, et lähikauplusi mahub veel.“