Kaubandussektori üks suurem murekoht on tööjõukulud

„Suur vaenlane, tööjõukulude kasv, püüab kasumid ära süüa,“ ütles ta. Seetõttu tuleks tema sõnul tööjõukulude madalamale viimiseks võimalikult palju tegevusi automatiseerida. Kui enne kriisi töötas kaubanduses 95 000 inimest, siis kriisi järel kukkus see 75 000 inimese peale. Nüüdseks on kaubanduses töötajate arv taas 95 000 peal. „See näitab, et tegelikult on võimalik ka vähematega hakkama saada,“ ütles ta.

Ta lisas, et igal aastal ehitatakse aina kaubanduspindu juurde ja praegu tundub, et tarbijaid jätkub kõigile piisavalt. Kuigi räägitakse palju sellest, et rahvastik vananeb ja see mõjutab ka kaupmehi, pole Varblase sõnul olukord nii traagiline. Nimelt hakkab vanemate inimeste sissetulek tulevikus kasvama ja nende ostuvõime muutub arvestatavaks.

Vaata videost, mida räägib Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane sellest, mida on Kaubandusektoril oodata lähiaastatel. 

ˇ

DNB vanemanalüütik Priit Roosimägi märkis, et tugev sisetarbimine on seni kaubandust hoidnud – kiired palgatõusud on ostujõudu kasvatanud. Muude teguritega kokku on aga ettevõtete kasumid langenud. Põhisüüdlaseks tööjõukulud.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina lisas, et lähitulevikus elanike palgakasv siiski aeglustub, sest madalate naftahindade tõttu hakkab kasvama inflatsioon. Kui seni oli inflatsiooni tõus 1%, siis järgmisel aastal on see juba ligi 3%.

Loe pikemalt Äripäevast, kuhu tüürib kaubandus. 

Autor: Eliisa Matsalu, Äripäeva ajakirjanik