Robotitest saavad kaupmeeste abimehed

“Iga edukalt toimida püüdev ettevõte peaks mõtlema efektiivsusele ning peaks endalt pidevalt küsima, kas on veel midagi, mida annaks efektiivsemaks muutma,” ütles Rimi Eesti juht Vaido Padumäe. Ta usub, et enamik kaubandusettevõtteid Eestis peavad praeguses turusituatsioonis ja tööjõupuuduses sellele mõtlema. Nii ongi Rimi käivitanud mitmeid projekte, mis peaks aitama kaasa efektiivsuse parandamisele. “Võiks isegi öelda, et see on Rimis igapäevaselt aktuaalne teema.”

Apollo Holdingu tegevjuht Mauri Dorbek on rahul sellega, et Apollo inimesed näevad vaeva, et efektiivselt tegutseda. Tema sõnul ei ole lõplikult efektiivset ettevõtet võimalik kunagi valmis saada, kuna turg on pidevas muutumises ning igapäevaselt toimub ettevõtte tegevussuundade korrigeerimine. “Meie selge suund on efektiivsuse tagamine. Võiks öelda, et oleme jõudnud rahuldavale tasemele.” Dorbek ütles, et liigse efektiivsuse puhul on ka vastupidine oht, kus lühikese aja jooksul koormatakse töötajad liiga ära ning see võib tekitada tootlikkuse languse või äärmisel juhul lausa ettevõtte murdumise. “Efektiivsuses peab olema kõik õiges kohas ja hindama valdkonda pikemaajaliselt.”

“Oleme leidnud mõningad kohad, kus suudame olla efektiivsemad kui varem. Lisaks oleme teinud väga palju tööd, et leida optimaalne marginaal, et edukalt toimetada,” rääkis Klick Eesti juhatuse liige Kaire Koik. Tema sõnul ei saabu muudatused kahjuks üleöö ning seetõttu on eesmärgini veel pikk tee. Praegu kaardistab Klick Eesti kõiki protsesse ja püüab leida lahendusi, kus nad saaksid olla veelgi efektiivsemad.

Robotid vabastavad rutiinsest tööst

Baltika Groupi juhatuse esimees Meelis Milder rääkis, et moeäris on praegu murranguline aeg. “See tähendab eelkõige seda, et efektiivsuse saavutamiseks on oluline jälgida peamisi trende, mis mõjutavad nii tänast kui ka homset,” ütles ta. Milder tõi näite, et kiireneb jaekaubandusformaatide lahknemine, kus suured lähevad suuremaks ning keskmised väiksemateks. Seetõttu on keskmistel formaatidel järjest keerulisem konkurentsis püsida.

“Sellest lähtuvalt oleme ka meie muutnud oma jaekaubanduskontseptsioone paindlikumaks ja loonud juurde e-kaubandusega seotud teenuseid, et klientide ootustele vastata,” ütles Milder. Samuti nimetas ta trendina segmenteerimise kiirenemise, mis tähendab uute ja kiiresti arenevate niššide tekkimise koos vastavate kollektsioonidega. “Suures pildis tähendab see ka osalist nn vanade väärtuste (toodete jätkusuutlikkus, kvaliteet, tarneahela läbipaistvus, slow fashion) juurde tagasipöördumist.”

“Kõige suurem tehnoloogiline lahendus, mis on ka klientidele käegakatsutav, on toimunud meie Apollo kinodes, kus inimesed saavad läbi iseteeninduskassade ise kõik ära toimetada ja siis kinno minna,” sõnas Dorbek ning lisas, et nüüd on seal võimalik lisaks kaardimaksele ka sularahas maksta. Apollo juhi sõnul on inimesed selle hästi vastu võtnud, see toimib ja on aidanud neil oluliselt efektiivsemalt tegutseda. Järgmise sammuna on lähitulevikus plaanis see lahendus kasutusele võtta ka raamatupoodides ja kohvikutes.

“Tahame enda ettevõttes vabastada inimesed rutiinsetest töötundidest ning kui on võimalik töö ära teha robotite abil ja mõistliku hinnaga, siis valime roboti,” ütles Dorbek ning täiendas, et nad soovivad näha enda ettevõttes inimesi, kes mõtlevad, otsustavad ja tegutsevad. Apollo investeerib tehnoloogilistesse arendustesse põhimõttel, et selle süsteemi kaasabil võidab inimene oma tööpäevas tunde kasulikuma töö tegemiseks.

Ka füüsiline kauplus digitaliseerub

Ka Rimi Eesti on viimastel aastatel investeerinud iseteeninduskassade lahendustesse, mille eesmärk on eelkõige pakkuda paremat teenindust. “Lisaks oleme veel investeerinud tarkvarasse, mis aitab paremini kaubavarusid juhtida ja tellimusi automatiseerida,” sõnas Padumäe.

Tehnoloogia ja selle arengu mõju moeärile ja jaekaubandusele on märkimisväärne. “Ka Baltika puhul joonistub välja e-kaubanduse kiire kasv (e-poe müügitulu kasvas tänavu II kvartalis 47%), suureks väljakutseks on aga offline- ja online-kanalite ühendamine,” ütles Milder. Tema sõnul on üks suuremaid trende see, kus füüsilised poekeskkonnad ja online-keskkonnad on aina rohkem omavahel seotud ja see toob igapäevaselt kaupmeestele põnevaid väljakutseid. “Juba mõnda aega ei investeerita ainult digikanali arendamisesse, vaid ka füüsilise kaupluse digitaliseerimisse. Kauplustesse paigaldatud tehnoloogilised lahendused kasvavad hüppeliselt,” rääkis Baltika juht.

Baltika järgmiseks sammuks müügimahtude suurenemisel on click & collect teenuste automatiseerimine, näiteks pakirobotite kasutusele võtmine.

Klick Eestil on aidanud tehnoloogilist efektiivsust saavutada ERPi erinevate protsesside juurutamised ja erinevate analüüsi võimaluste ning mõõdikute kasutuselevõtt. “Teiste tehnoloogiliste lahendustega on see probleem, et kui me seda arendame ja ellu viime, siis tundub see väga lahe asi, kuid paari aasta möödudes jääb see lihtsalt ajale jalgu. Tehnoloogia areneb praegu liiga kiiresti,” ütles Koik. Ta lisas, et samuti on väga suur oht ka tehnoloogiaga kergelt üle pingutada ehk asju on võimalik üle digitaliseerida.

Laovarude juhtimine on üha tähtsam tegevus

„Laovaru on teema, millega on võimalik võita ja kaotada. Et riiulid tühjad ei paistaks, tuleks vaadata, kas saab kauplust ringi tõsta selliselt, et sellist muljet poleks,“ rääkis Klick Eesti juhatuse liige.

Mauri Dorbeki sõnul on laovarude juhtimine väga oluline, kuid sageli alahinnatud. „Tuleb jälgida, et laovaru oleks kontrolli all ning riskide hindamine oleks õige.“ Tema hinnangul võib lühemas perspektiivis korralik müügikasv olla petlik, kui mingi hetk avastatakse ennast laovaru otsas, mida on võimatu realiseerida. Siis tuleb leppida suure mahakandmisega, mis matab enda alla ka esmase müügikasvu tulemuse ja kehvemal juhul enamgi veel.

Tema sõnul aitab kampaaniate kaubavaru planeerimisel väga palju kaasa seatud eesmärgid ja eelnevad kogemused. „Lisaks on suureks abiks ka tehnoloogia.“

Milder ütles, et viimasel ajal mõjutab neid kui ka teisi moeäri osalisi trend, mida nad nimetavad hooajatuseks. „See tähendab peaasjalikult seda, et on toimunud muutus inimeste tarbimises, mille puhul ostetakse järjest rohkem tooteid, millel klassikalises mõttes puudub hooaja tunnus. Taoliste moeesemete, mida saab kanda sõltumata ilmast ja hooajast, müügikasv on olnud viimastel hooaegadel eriti kiire,“ sõnas ta. Selles tulenevalt ja ka mitmeid teisi trende arvestades tuleks varusid planeerida, et oleks alati nö hooajatuid tooteid, mida kombineerida hooajatoodetega.

Neli aastat tagasi alustas Rimi automaatse planeerimissüsteemi juurutamisega. Selle projekti eesmärk on varusid optimeerida nii kaupluses kui ka kesklaos. „Tänaseks tähendab projekti käivitamine seda, et kaupluse personal tegeleb eelkõige klienditeeninduse ning kaupluse müügisaali korrasoleku tagamisega ning ühtlasi aitab hoida piisava koguse kaupu riiulis,“ selgitas Vaido Padumäe, kuid lisas, et selle süsteemi arendamise juures on neil veel väljakutseid.

Suur surve palkadel ja töötajate leidmisel

Milderi sõnul on praegu suur probleem tööjõupuudus. “Mõistlik on kombineerida tarku tehnoloogiaid ja vähendada seeläbi inimtööjõudu,” ütles ta. Kuna tööjõupuudus on juba praegu suur ja kasvab, siis Baltika töötab praegu plaanidega, kuidas samaaegselt parandada klientide ostukogemust ja kontrollida kulusid.

“Üldisemalt on üks kasutamata võimalus keskuste ja seeläbi poodide lahtiolekuaegade lühendamine, mille tugevad pooldajad me oleme,” sõnas Milder ning lisas, et see oleks hea lahendus eeskätt teenindajatele mõistlikumate töötingimuste võimaldamisel, aga ka tööjõupõua leevendamisel.

Rimi Eesti juht Vaido Padumäe rääkis, et viimase paari aasta inflatsioon on olnud väga madal ja samal ajal on olnud tugev surve palgatõusu kasvule, mis on tugevaks sisendiks ettevõttesisese efektiivsuse leidmiseks. “Oleme käivitanud ettevõttes Lean-juhtimise projekti, mis aitab kaupluse tööprotsesse paremini juhtida, kasutada töötunde efektiivsemalt ning vähendada kulusid.”

Ka Apollo juht tunnetab, et surve palgatõusuks on kasvav. “Meil on omad boonusprogrammid, mis võimaldavad teenida arvestatavat lisaraha,” ütles Mauri Dorbek. Tema sõnul see süsteem toimib ja inimesed on motiveeritud neile antud eesmärke täitma. Hinnatakse inimest, kes teeb tööd, mitte kes käib tööl.

Samuti tundis Dorbek muret selle üle, et töökäsi jääb Eesti turul järjest vähemaks. “Kui tuleb juurde uusi keskusi, mis pakuvad tööd 1000 – 2000 teenindavale personalile, siis mul puudub aimdus, kust neid inimesi värvatakse. Neid leiab ainult läbi üleostmise,” sõnas ta. Kui poliitikud räägivad, et tekitavad uusi töökohti juurde, siis Dorbek ei tea, kes neid realiseerida suudab. “Kui inimene on vähegi paindlik ja tahab tööd teha, siis ta ka selle leiab. Eesti tööjõuturule on pigem inimesi juurde vaja. Tööd on pakkuda piisavalt.”

Kauplused vastavalt vajadusele

Klick Eesti plaanib sulgeda lähitulevikus ühe kaupluse, kuid seda mitte efektiivsuse eesmärgil. “Pigem oleme kaalunud, kas iga kauplus, mis meil on, toob meile piisavalt kasumit, kas see kauplus loob meile lisaväärtust,” loetles Koik ning lisas, et kui nendele küsimustele saavad nad “ei” vastuse, siis tuleb kaaluda kaupluse sulgemist.

Praegu ei plaani Apollo ühtegi kauplust sulgeda, sest kõik nende 15 kauplust näevad vaeva ja tulemused on head. “Kaupluste tulemust mõjutab väga palju tööjõukulu, rendikulu ja logistika ning laokulud. Kuna kaubanduspinda on juurde tulnud ja lisandumas, siis vaatame, mis suunas liiguvad rendi hinnad,” ütles Dorbek.

Tema sõnul algab efektiivsus ettevõtte struktuurist. Nad on viinud raamatukaupluste struktuuri suhteliselt õhukeseks, kommunikatsioon on kiire ja mugav. Inimestele on jagatud rohkem vastutust ja otsustusvõimet.

Rimi tegeleb pidevalt oma kauplusevõrgustiku planeerimisega. “Nii on ka sel aastal kaupluseid suletud ja avatud ning usun, et see trend jätkub ka lähiaastatel, kus nii Rimi kui ka teised suured ketid kohandavad oma kaupluste võrgustikku vastavalt muutunud oludele,” ütles Padumäe.

“Oleme efektiivsuse eesmärgil koondanud Baltika tugevate ja lojaalsete kliendibaasiga brändide kollektsioonid ühele ja samale poepinnale,” sõnas Meelis Milder. Ta täiendas, et selle jaoks on nad loonud ka eraldi poekontseptsiooni, mis on mugandatav vastavalt konkreetsele turule, asukohalinnale ning piirkonna vajadustele ja klientide soovile. Üks selline kontseptsioon kannab näiteks nimetust Monton AndMore, mida on ettevõte edukalt kasutanud Serbia frantsiisturul ja Lätis.