T1’l tuleb raske start
Pärnitsa sõnul on T1 keskuse arendajad julged tegijad, et selle sammu ette võtsid. „Usun, et Ülemiste 2014. aasta laiendust ja headust alahinnati. T1 on vaikselt kerkinud ja kerkinud. Tegemist oli paberil väga hea projektiga. Ilus, kõrged laed, kõrged vaateaknad. Seda kõike saab turunduslikult kasutada,“ rääkis Pärnits. Tema sõnul on selle keskuse häda see, et Tallinnas ei ole kauplusi nii palju, mida sinna keskusesse panna. Nad on küll rääkinud, et toovad Eestisse uued kaubamärgid, kuid see ei ole õnnestunud. „Tallinn on suhteliselt üle küllastunud kaubanduspindade poolest.“
Pärnits loodab, et sellest tuleb hea keskus, siis see täiendab ka Ülemiste keskust. „Ma ennustan neile kehva starti.“ Ta usub, et kui nad suudavad ära kannatada 3-4 aastat valu, siis võivad turult ära kaduda nõrgemad keskused.
T1 kaubanduskeskusele nõu anda Pärnits kohe ei osanud, sest keskuse ehitus on kiiresti käima pandud. „Keskuse ümberehitamine on suhteliselt kulukas. Kuid nad võiksid mõelda tervisekeskuste, munitsipaalteenuste pakkumisele ning profileerida ennast ümber selliseks, mis inimestele korda läheb. T1 asukoht on väga hea.“
Mikroprobleemid ja vakantsuse kasv
„Kui me 2019. aastal keskuse laienduse avame, siis oleme selgelt sisenenud kolmandasse kaubanduskeskuste generatsiooni, mis on tipp,“ ütles Pärnits ning praegu ta väga ohtusid ei tunneta, mis neid mõjutada võiksid.
Tema sõnul on ikka hetkelisi kõikumisi. „Kui kuskil tekib mahtu juurde ja siis meie rentnikud kannatavad. Eks rentnikud ise teevad otsuseid, et kui mõtlevad oma kaupluse avada Ülemistes ja ka kõikides uutes kohtades. Siis saevad nad ise seda oksa kus istuvad;“ ütles ta.
Pärnits näeb, et mikroprobleemid võivad tulla ning vakantsus kasvab. „Mõne rentnikuga tuleb südantliigutavaid jutte rääkida, aga eks selliseid operatiivtasandil ebamugavusi tekib.“