33% Eesti e-ostlejatest kasutab regulaarselt e-poode ning selle tulemusega oleme ühtede viimaste seas Euroopas, selgus DPD hommikuseminaril esitletud uuringust. Ettevõtte e-kaubanduse ärisuuna juhi Margot Posti sõnul on meil potentsiaal kasvamiseks veel tohutu.
- DPD Eesti e-kaubanduse ärisuuna juht Margot Posti Foto: Madis Kask
Eesti e-ostlejat Euroopaga võrreldes selgub, et kui meil teeb vähemalt ühe füüsilise eseme ostu kuus 33% interneti kaupluste kasutajatest, siis Euroopa keskmine on 54%, Inglismaal lausa 66%. Samas on Eestis interneti kättesaadavus üks kõige paremaid. “See tähendab, et kuigi Eestis kasvab e-kaubandus igal aastal ligi 30%, siis on meil potentsiaal kasvamiseks veel tohutu,” selgitas DPD Eesti e-kaubanduse ärisuuna juht Margot Posti. “Eelkõige on see muidugi suur võimalus meie enda ettevõtjatele.”
HEA TEADA!
Tähtsamad takistused e-ostlejate jaoks?
Soovitud kaupa ei ole enam laos
Veebisaidi tehnilised vead
Teiste ostlejate negatiivsed arvustused sotsiaalmeedias
Tagastuspoliitika ei ole algusest peale teada
Keeruline navigeerimine veebilehel
Ei ole teada, millal oma paki kätte saan
Keeruline tagastusprotsess
Tagastuse korral tuleb tasuda
Kättetoimetamise aeg on liiga pikk
Ainult üks maksemeetod
Ainult üks kättetoimetamise valik
Piltide/videode aeglane üleslaadimine
Posti rääkis, et eestlased on tagasi tõmmanud oma nõudlikkuse poolest. Kuid kui vaadata kogu Euroopat, siis eestlased on väga nõudikud. Kui inglased on kõige suuremad e-ostlejad, siis neil oli takistavaid tegureid 60% ning eestlastel 80%. „Ehk on nõudlikkus see, mis takistab Eesti e-ostlejaid?“ Lätlaste ja leedulaste jaoks e-poest ostmise juures oluline e-poele jäetud tagasiside ehk siis teiste inimeste arvamus.
Kliendina on Eesti inimene nõudlik ning eeldab, et saab alati poest ka korrektse kauba. “Teistes riikides tehakse ka kauba tagastamist tunduvalt rohkem. Näiteks tellitakse kingad kohe kolmes eri suuruses ja siis tagastatakse need, mis ei sobi. Eestlane tahab aga kohe kindel olla ja õige suurusega eseme juba esimesel tellimisel saada,” lausus Posti.
Posti tegi hüpoteesi, et äkki tõuseks e-ostlejate hulk siis, kui meie tavakauplused ei oleks nii kaua avatud. „Eesti inimesed on piisavalt kärsitud, et soovivad enda tellitud tooted kohe kätte saada,“ ütles ta.
Noored on avatud uutele ideedele
DPD Eesti müügi- ja turundusjuht Janek Kivimurd rääkis, et rahvusvahelisus astub meile sisse uksest ja aknast. „Kui vaadata noori vanuses 18-34, siis nad on avatud uutele ideedele. On valmis ostma Eesti, kui ka välismaa e-poodidest.“ 77% on teinud ühe välisostu ning 45% vastanutest ütles, et nende viimane ost oligi tehtud välismaisest e-kaubamajast. Kivimurd sõnas, et see ei ole ainult Eesti eripära vaid see on suur võimalus ka meie e-poodidele.
Kivimurd tõi välja, et peamine põhjus, miks välismaisest e-poest ostetakse on tingitud sellest, et pakkumised on paremad, suurem valik või tooted pole Eestis saadaval.
Samuti käituvad Kivimurru sõnul naised ja mehed e-poest oste sooritades erinevalt. Vanuses 18-24 meeste jaoks on oluline e-poe tõhus otsingumootor ja filtrid, kuid naised samas vanuses hindavad e-poe puhul kauba kättesaamise valikut.
Peamine kanal, mille kaudu e-oste sooritatakse on arvuti, kuid nutiseadmete hulk kasvab Kivimurru sõnul väga kiiresti. „Nutiseadmed on millenniumi põlvkonna ja sagedaste ostjate puhul väga tähtsal kohal,“ rääkis ta.
Huvitavad faktid:
-Eestlaste e-ostude osakaal kogu jaeostude hulgast on 7,7%. Euroopa keskmine on 11,3% ning 2017. aastal oli Eesti selle numbriga viimase kolme riigi hulgas.
- 88% videomängude ja DVD tellijad usaldavad sotsiaalmeedia arvamust.
- 27% Eesti e-poodlejatest kaaluvad mõne tootekategooria e-ostlemise lõpetamist. Peamiseks põhjuseks on see, et on saanud liiga palju valesid tooteid (vale suurus, ei näe välja nagu pildil jms), vajadus säästa raha, liiga pikk kättetoimetamise aeg.
-Eesti elanikud eelistavad ülekaalukalt pakiautomaatidesse tellimist. Tervelt 80% uuringus osalenud Eesti elanikest on tellinud oma kauba just pakiautomaati, 57% kulleriga otse koduukse taha ja 50% vastajatest on lasknud oma ostud tuua ka postkontorisse.
-TOP3 kaubagrupid, mida Eesti inimesed netist tellivad: elektroonika (39%), ilu- ja moekaubad (36%), riided (33%).
-Eestimaalaste veebiostudest 86% teevad korduvostjad, kusjuures Eesti korduvostja sooritab aastas keskmiselt 12 internetiostu. Euroopa keskmine on 27 ostu aastas.
- 64% inimestes plaanivad oma ostu põhjalikult ette. Kuid 36% inimestest on oma ostukäitumises suhteliselt impulsiivsed. Kiire kaubatarne on millenniumi põlvkonnal juba hügieenifaktor.
- 86% inimestest soovivad, et e-poest tellitud kaup toimetatakse talle järgmisel päeval ning 82% soovivad pakki kätte saada samal päeval.
-TOP3 riiki, kust Eesti inimesed tellivad: Hiina (65%), Inglismaa (51%) ja Saksamaa (39%)
-18-34 aastastest teevad 68% oma ostud nutiseadmete kaudu.
Seotud lood
DPD Eesti möödunud aasta käive tõusis 11 protsenti 20,6 miljoni euroni ning kokku käsitleti Eestis 3,75 miljonit pakki. Kogu DPD grupi käive ulatus 2017. aastal 6,8 miljardi euroni ning üle maailma toimetati sihtkohta ligi 1,2 miljardit saadetist.
Pakiveoteenuse osutaja DPD tellitud rahvusvaheline uuring eurooplaste ja eestlaste e-poodlemise harjumuste kohta tuvastas, et mobiilseadmetest tehtud ostude hulk hakkab peagi ületama arvutitest tehtud ostude hulka ning noorte eestlaste puhul tehakse lausa 68% ostudest nutiseadmete abil.
2,5 aastat tegutsenud smuutidesse mõeldud toidusegude tootja Boost Yourself kasvatas aastaga käivet 5 korda ning jõudis 592 tuhande eurose müügituluni.
Omniva pakiäri valdkonna juht Sten Argos rääkis, et kui paar-kolm aastat tagasi mõjutas e-poodlemist hind ehk inimesed kasutasid võimalust osta odavamalt, siis nüüd mõjutab seda laiem kaubavalik.
Ostlemise ja ostukogemuse tulevik pakub palju põnevust, jagab kodumaise tarkvaraarendusettevõtte Datanor tegevjuht Indrek Ott ja kirjeldab, milleks valmis olla.