Reet Aus: inimene ei vaja oma igapäevaseks eluks kilekotti

„Kott, millega saad poes käia palju kordi, on mõistlik valik – võtta kilekott ja kasutada seda paarkümmend minutit, ei ole mõistlik. Samuti pole mõtet võtta kilekotti prügi välja viimiseks, kuna kõike hästi läbi mõeldes ei teki sellist prügi, mida tuleks panna eraldi kilekotti,“ rääkis Reet Aus. „Poes tasub mõelda selle peale, kui palju peab hiljem prügi välja viima. Biojääde on ainus, mis tekitab nii-öelda musta prügi probleemi, aga ka selle kokku kogumiseks on loodud kõik tingimused. Kõik on läbimõtlemise küsimus.“

Ausi arvates on Eesti puhul zero waste riik võimalik. „Minu pikaaegne disainipraktika on keskendunud ülejäägi tagasitoomisele tarbimiskeskkonda – teadmised ja oskused on meil selleks olemas. Näiteks on Rimi uued riidekotid valmistatud masstootmise ülejääkkangastest, millele on tehtud keskkonnaarvutused. Kokku on hoitud vett ja energiat, mis oleks kulunud uue kanga tootmiseks ja selle töötlemiseks. Küsimus on selles, et miks pole taastootmine seatud prioriteediks, samuti pöörab riik sellele vähem tähelepanu kui peaks.“

Keskkonnaministeeriumi nõunik Peeter Eek tõi samuti välja, et kilekottide puhul on palju kasutust, mis ei ole põhjendatud. „Ruandas ja mõnes Aafrika riigis veel on näiteks kilekottide kasutamine keelatud, Euroopas veel selliseid näiteid pole. Prantsusmaal ja Itaalias tohib müüa ainult biolagunevaid kilekotte. Liigiti koguvaid jäätmeid saab viia prügisse ka enamasti ilma kilekotita. Biolagunevate jäätmete kogumiskasti ei ole samuti vaja viia jäätmeid väikestes kilekottides,“ rääkis Eek.

„Suur probleem on ka vahtpolüstüreen, millest valmistatakse kohvitopse ning aluseid. Ameerika suured linnad on vahtpolüstüreenist topsid ja alused ära keelanud. See aine muutub näiteks autorataste all kähku peenikeseks plastikpudiks, mida tuul külvab siia-sinna. Puuviljaletis võiks selliste aluste asemel kasutada pappaluseid,“ sõnas Eek.

Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid märkis, et Tallinn on prügitootmise ennetustegevusega tegelenud pikka aega – igal kevadel toimuvad talgud, samuti koristatakse mereäärt plastikust. „Talgute eesmärk on inimeste teadlikkuse tõstmine. Koolilapsed saavad sel moel teadmise, et plastik on probleem. Kui me ei tea või ei näe probleemi –  näiteks seda, mis toimub merevees jäätmetega – siis me ei oska seda vältida. Kui me kilekoti hommepäev ära keelaksime, oleks see šokk. Sellised muutused saavadki šokkidest alguse. Julged poliitilised meetmed on vahel kasulikud, et tekitada suur diskussioon.“

Vestlusringi moderaator ning Killerkoti eestvedaja Anneli Ohvril sõnas, et prügiprobleem on suur, kuna toodame igal aastal 4 miljardit tonni prügi, millest 1,6 miljardit on olmeprügi. „Palju sellest prügist jõuab loodusesse – 8 miljonit tonni plastikut aga igal aastal meredesse. ÜRO hinnangul on aastaks 2050 meres rohkem plastikut kui kalu. Probleem on suur, lahendused hakkavad meist endist.“