Ärikinnisvaraarendajate ja investorite eest on tõsine mõttekoht, kas ja kui palju on mõistlik kaubanduspindu juurde toota. Toidukaupluste puhul on olukord läinud tükati absurdsuseni üle võlli, selgub vestlusest Ülemiste keskuse tegevjuhi Guido Pärnitsaga.
- Ülemiste keskuse tegevjuht Guido Pärnits vaatab kaubanduspindade olukorrale läbi rahuliku mõtiskluse. Foto: Liis Treimann
“Suurt muutust ei tule,” kostis Ülemiste keskuse tegevjuht Guido Pärnits Eesti ja Baltikumi kaubanduspindade perspektiivi kohta käesoleva aasta II poolel ja aastal 2025, vahendab Kinnisvarauudised.ee. Oodata ei maksa rendihindade langust ega vakantsuse kasvu. Pindade omanikel on oodata vaid teatavat renditulu kasvu, lisaks kerkivad natuke käibed. Käibe pealt renti maksvatel rentnikel tasu kerkib samuti mõnevõrra. “Sellist asja, nagu aastatel 2008-2009, kui allahindlused olid must be, ei ole,” lisas ta.
Seotud lood
Hõbe: küsimus on selles, kuidas täita pinnad, kui poodide valik on suur ning internetikaubandus teeb võidukäiku
Monofunktsionaalsetel kaubanduskeskustel terendub ees täielik teisenemine: tegevusskaala laiendamisest kuni otstarbe muutmiseni või siis äärmisel juhul mahalammutamiseni.
Eesti suurimate kaubanduskeskuste jaoks möödus eelmine aasta üpriski positiivselt ‒ tehti rekordeid ning kasumid kasvasid korralikult.
Eile, 19. juunil toimus Ülemiste keskuse ja lähiala detailplaneeringu eskiislahendust tutvustav avalik arutelu, kus esitleti lähemalt, milliseid linnaruumilahendusi kavandatakse.
“Kaubanduses pole midagi hullu“
Aprillist alates on tarbijad end tundnud üha kindlamalt, kuid see tunne ei avaldu kohe ostuna, ütles Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits Äripäeva raadios.
Ärijuhtimissüsteemid (ERP, ettevõtte ressursside planeerimine) on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Muutuste peamine suund on see, et ettevõtete individuaalselt kohandatud süsteemid asendatakse üha enam pilvepõhiste ERP-lahendustega.