Igapäevaste kulutuste tasumiseks on viimase aasta jooksul pidanud laenu võtma 24% Eesti inimestest, aasta tagasi oli sama näitaja vaid 19%, selgus Norstati poolt GS Core tellimusel augustis läbi viidud uuringust.
- Ostujõud on viimase aasta jooksul vähenenud. Foto: Andras Kralla
Uuringu kohaselt tunneb 84% vastanutest, et nende ostujõud on viimase aasta jooksul vähenenud ja enam kui poole kinnitavad, et on hakanud oma kulutusi hoolikamalt jälgima. “Nende inimeste osakaal, kes on pidanud viimase aasta jooksul paljustki loobuma on aastaga kasvanud enam kui kümnendiku võrra ning ulatub nüüd 28% kõigist vastanutest,” selgitas võlgade menetlemisega tegeleva ettevõtte GS Core juht Sofia Kirsimaa ning lisas, et viimase aastaga on tõusnud ka nende inimeste arv, kellel on raskusi arvete õigeaegse tasumisega.
Seotud lood
Kus asub Eesti võrreldes ülejäänud Euroopaga?
Eratarbimise osakaal on Euroopa Liidus aeglaselt taastumas pandeemiaeelsele tasemele. 2023. aastal registreeriti langus teist aastat järjest, kusjuures ELi kodanikud kulutavad nüüd tarbimisele vaid 33,9 protsenti oma rahast. Suurim osakaal on Ungaris, kus iga teine euro läheb jaekauplusesse, selgus GfK Euroopa jaemüügi uuringust.
Vaatamata Eesti majanduse aeglasele taastumisele on sektorite kindlustunne jätkuvalt nõrk. See pidurdab majandusaktiivsust ja tarbimise kasvu, kuid intressimäärade langus peaks euroala sisemajanduse nõudlust järgmisel aastal hoogustama, prognoosivad Swedbanki ökonomistid.
Ostlemise ja ostukogemuse tulevik pakub palju põnevust, jagab kodumaise tarkvaraarendusettevõtte Datanor tegevjuht Indrek Ott ja kirjeldab, milleks valmis olla.