Toiduliidu aastakonverentsil rääkis Atria Balticu juhatuse esimees Olle Horm toiduainetööstuse väljakutsetest ja hilisemas intervjuus ka jaekettide boonuste nõudmisest.
Horm tõi enda ettekandes välja, et eelnevad ajastuid võib iseloomustada tootmisjuhi (2000-2004), müügijuhi (2004-2008), personalijuhi (2008-2011) ajastuks, kuid nüüd on kätte jõudnud finantsjuhi ajastu.
„Lihatööstuses on sisuline kasv hetkel null, kilosid juurde ei tule,“ ütles Horm. Lisades, et raha on läinud väga tähtsaks ning igapäevaselt üritatakse tootmist ja laovarusid optimeerida. „Praegusel hetkel on kasum tähtsam kui kasv, kuid kui tahetakse müüki tõsta, siis räägitakse turuosa tõusust,“ kinnitas Horm.
Trendide poole pealt tõi Horm välja, et hetkel töötavad väga hästi nostalgilised asjad. „Praegusel perioodil soojendatakse üles vanasid asju, tooted, millel on puhtad maitsed,“ ütles Horm.
Probleemkohtadena praegusel ajastul tõi ta välja, et Tallinnas on kauplusi väga palju ja neid tuleb pidevalt juurde. Teise probleemina tõi ta välja töötajate palgad, kuid sellega tegeletakse hetkel samm sammult.
Horm usub, et kui uus väljamaine jaekett tuleb Eestisse, siis tema määrab turul uued reeglid. „Ma ise loodan, et uut jaeketti ei tule, kuid kui see peaks juhtuma, siis see oleks toiduainetööstusele märgiline sündmus,“ ütles Horm.
„Välismaise keti kaudu teistesse riikidesse vast ei hakkaks minema, sest igal ketil on siiski tsentraalne sisseost ning esialgu peaks hakkama saama koduturul,“ ütles Horm.
Jaekettidega suhete poole pealt tõi Horm välja veel selle, et igapäevane boonuste nõudmine on läinud oluliselt komplitseeritumaks. „Täiendavat tulu küsitakse varjatumalt ja oluliselt teistmoodi. Rohkem pehmemalt,“ kinnitas Horm.
Seotud lood
Täna selgusid konkursi Eesti Parim Toiduaine 2013 võitjad, lisaks tunnustas toiduliit ka edukaimaid eksportivaid ettevõtteid.
Juhtivate toidutööstusettevõtete esindajad leidsid, et jaekettide omatooted pärsivad ettevõtete innovatsioonivõimekust, mis võiks kaasa tuua turu arengu.
Ärijuhtimissüsteemid (ERP, ettevõtte ressursside planeerimine) on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Muutuste peamine suund on see, et ettevõtete individuaalselt kohandatud süsteemid asendatakse üha enam pilvepõhiste ERP-lahendustega.