Citycon tahab viia frantsiisid Soome Eesti kaudu

Meie töö on tuua rahvusvahelised kaubamärgid ühest kohast teise, Eestis on väga palju rahvusvaheliste kaubamärkide frantsiise, selgitas Kristiine, Rocca al Mare ja Magistrali keskuste omanikfirma juht.

Mille poolest erinevad Eesti kaubanduskeskused teiste riikide keskustest?

Paistavad silma puhtuse ja tulevikku suunatud hoiakuga, kus soovitakse pakkuda klientidele erinevaid valikuid. Lisaks on hästi juhitud. Meil on 100% pinnad renditud ning keskused pidevalt arenevad. Juhtkond küsib enda käest pidevalt, mis järgmisena juhtuma hakkab. Eestis on arengu osas väga heaks näiteks uute suurte kaupluste avamised nagu Debenhams ja H&M.

Milliseid kauplusi sooviksite näha enda keskustes?

Citycon investeerib ja keskendub keskuse ankrusse, milleks on üldiselt toidukauplus, mis toob kliendid keskusesse, et igapäeva vajadused saaksid rahuldatud. Soovime olla seal, kus inimesed elavad ja töötavad, on hea transpordiühendus ning ligipääsetavus igas suunas.

Millist kaubamärki või kauplust soovite veel Eestisse tuua?

Näiteks Starbucks oleks selline ja veel mõned toidu ja joogi kaubamärgid. See on hea samm järgmiseks arenguks. Meie töö on tuua rahvusvahelised kaubamärgid ühest kohast teise. Eesti tarbijatel on väga vedanud, sest siin on väga palju rahvusvaheliste kaubamärkide frantsiise ja ma sooviksin tuua rohkem kaubamärke Soome läbi Eesti. Olen kindel, et siinsed kliendid on hästi teenindatud.

Kas Rocca al Mare kaubanduskeskus on valmis?

Kaubanduskeskused ei saa kunagi valmis, sest tarbijad tahavad rohkem teenuseid ja kogeda uusi elamusi. Mõtleme järgmistele sammudele. Rocca al Mares on ruumi ja saame ikka veel laieneda. Kui sul on hea kaubanduskeskus, millel on suurepärane asukoht, siis on patt mitte klientidele pakkuda veel rohkem teenuseid ja keskust laiendada.

Kas on kergem kutsuda rahvusvahelisi kaubamärke Eestisse, kui nad on teie teistes kaubanduskeskustes?

Meie sektoris on suurus väga tähtis. On väga tähtis omada teatud portfooliot, kus saad pakkuda ettevõttele paari kaubanduskeskust suuremates linnades headel positsioonidel. See on meie tugevus. Arvan, et see on väga tähtis ka kaupmeestele, sest nad ei mõtle ühe kaupluse kaupa. Kui vaadata näiteks H&Mi, siis me tegime ühe kokkuleppe, tegelikult kaks tehingut ühel ajal, pakkudes kaks head kaubanduskeskust Eestis. Kui võtta Põhjamaade ja Baltikumi piires, siis see teeb meid tugevaks ja meelitab erinevaid kaubamärke piirkonda.

Kas plaanite osta mõnda uut kaubanduskeskust Eestis?

Meil on enda unistused. Meie sooviks on püsida tugevalt enda valitud positsioonil. Tahame teha praegused kaubanduskeskused veelgi paremaks. Lisaks olemasolevate arendamisele ostame aeg-ajalt ka kaubanduskeskusi. Näiteks kaks aastat tagasi ostsime Kristiine.

Kui on müügis kaubanduskeskus, mis sobib meie portfelli, kaalume tõsiselt. Aga see peab olema kohas, kus inimesed töötavad ja elavad pluss ühendus ühistranspordiga. See peab vastama meie tingimustele ja me ei soovi osta keskust lihtsalt ostmise pärast.

Kas vaatate ka väljapoole Tallinna?

Keskendume sinna, kus inimesed elavad ja kus on näha kasvu. Tallinn on meie fookuseks. Aga ma ei ütle kunagi iial. Väljapoole minna on võimalus, mis võib aidata edukalt läbi lüüa.

Mis on Cityconi minimaalne investeering kaubanduskeskusesse?

Keskendume linnas asuvatele kaubanduskeskustele, kus ankruks on toidukauplus. Need võivad olla nii suured kui väikesed. Hea näide on Helsingis, kus ostsime väikese kaubanduskeskuse, 10 000 ruutmeetrit, aga see täidab inimeste igapäeva vajadusi ja seda külastab väga palju kliente. Hiljuti ostsime Stockholmis Kista Galleria, mis on väga suur. Mõlemad keskused asuvad klientide lähedal, heades asukohtades ning täidavad klientide igapäevaseid vajadusi. Aga ütleme, et väikseim kaubanduskeskus, kuhu üldse investeerida, on 10 000 ruutmeetrit.

Kes on teie peamine konkurent Eestis?

Alati tuleb arvestada kohalikku keskkonda. Siin on konkurendid ümber, kellel on erinevad omanikud. Meie peamisteks konkurentideks on ikkagi keskused, mitte kauplused.

Eestis on juurde tulemas väga palju uut kaubanduspinda, mida minu meelest on natuke liiga palju. Aga Citycon on ennast väga hästi positsioneerinud: keskused heades asukohtades, hea juhtkond ja külastatavus.

Mis vigu olete siin teinud?

Me pole teinud rohkem vigu kui teised. Kui sul on hea positsioon, siis võtad sealt pigem kasu välja. Kui on võimalused, siis on väga tähtis neid ära kasutada. Ajastus on oluline. H&Mi ei saa sundida tulema siia, see peab olema tema enda soov. Arvan, et me pole teinud väga palju vigu, sest muidu ei külastaks meie keskusi niivõrd palju külastajaid. Nädalavahetusel külastab meid kolmandik Tallinna elanikest.

Kas kahetsete mõnda investeeringut?

Eestis mitte. Aga muidugi on mõned investeeringud, mille üle hiljem mõelda, et miks see sai tehtud. Üldiselt Citycon teab, millised on parimad kaubanduskeskused, kuhu saame lisada väärtust ja häid kauplusi. Üha paranevatest majandustulemustes on seda samuti näha, et investeerime õigetesse kohtadesse ning sellega kasvatame väärtust.

Milline kaubanduskeskus on teie edukaim?

Kui vaadata kaubanduskeskuste jätkusuutlikku kasvu, mis tähendab võrrelda pidevalt kaubanduspindadel tehtud müüki ja keskuste külastatavust, siis on mõned võitjad, milleks on suured kaubanduskeskused. Eestis Rocca al Mare ja Kristiine, Soomes Espoo piirkonnas suur kaubanduskeskus Iso Omena näitab samuti häid käibenumbreid. Stockholmis Kista Gallerialt ootame samuti häid käibe ja kasvu numbreid, sest see paikneb heas ja kasvavas piirkonnas.

Kasutame mitmeid võimalusi, et muuta antud keskus rohkemaks kui ostukoht. Lisame tervishoiu teenuse ja kultuuri. Viimati avasime 2500ruutmeetrise digitaalse raamatukogu. Need elemendid tahame lisada praegustele kaubanduskeskustele ning usun, et see teeb Cityconist teistsuguse keskuse.

Kas uute keskuste lisandumine mõjutab kaupluste rendihindu?

Rendi hinda ei mõjuta konkurents, suurem mõju rendihindadele on keskuse positsioon turul. Kui oled turuliider, pakkudes parimat asukohta, siis sa ei pea jahtima endale rentnikke, vaid nemad tulevad ja koputavad uksele. Hind on teisejärguline, sest rent pole midagi muud peale panuse, et pääseda kauplema keskusesse. Kui meil on keskuses palju ostjaid, siis rentnikud maksavad ka renti. Kui kaubanduskeskused on edukamad ja ühe rohkem kliente külastab keskust, siis rent on seotud keskuse külastavusega ja seega tõuseb ka rent. Ükskõik, mida konkurendid teevad.

Kas teil on järjekord ukse taga, keda valida?

Jah, kaubanduses on selline reegel, et kui sul on 95%-100% täituvust, siis sa ei ole üle broneeritud ja pead omama teatud järjekorda potentsiaalsetest ettevõtetest. Sellega maandad riske. Meil on nimekiri ettevõtetest, kes tahavad saada meie keskusesse kaubanduspinda. Nad tulevad meie ukse taha ja soovivad pinda, mitte meie ei lähe nende ukse taha, et kutsuda neid keskusesse. Meil pole kõigile soovijatele pinda anda hetkel, mis on tegelikult väga hea.

Mis juhtub kaubanduses 3-5 aasta pärast?

Tavakaubandus muutub üha tähtsamaks. Samal ajal näed kaubanduskeskusi, kus on rohkem kohvikuid ja restorane kui praegu. Kaubanduskeskus pole ainult kaubanduslik tempel, vaid ka koht, kus tahetakse aega viita pere ning sõpradega. Need pole kaubanduskeskused, vaid saavad inimeste keskusteks. Cityconi kaubanduskeskused on sinna teel.

TASUB TEADA

* Ostukeskuste arendaja ja haldaja Citycon registreeriti Soome äriregistris 13. aprillil 1988 ning juba 22. novembril noteeriti Helsingi börsil, mis teeb neist Soome vanima kinnisvarafirma börsil.

* Cityconi konsolideeritud käive suurenes mullu aastaga 217 miljonilt 239 miljoni euroni.

* 1998 loodud Rocca al Mare keskuse omandas Citycon 2005. aastal. Keskust on laiendatud 2009 ja 2013. Praegu on Rocca al Mares pinda 57 500 m².

* 1999 loodud Kristiine kaubanduskeskuse omandas Citycon 2011. aastal. Keskus laienes 2010. aastal, uus laiendus valmib tänavu detsembris. Kristiine kaubanduspind ulatub 42 600 ruutmeetrini.

* 2000 loodud Magistrali kaubanduskeskuse omandas Citycon 2007. aastal ning uuendas seda 2012. aastal. Mustamäel asuva keskuse pind on 14 800 m².