Relve: Klient peab saama meie peale loota igas olukorras

Kui hulgikaubandusettevõte Kaupmees & Ko 25 aastat tagasi tegevust alustas, oli neil sortimendis 500 erinevat toodet. Praeguseks on toodete hulk tõusnud enam kui 15 000ni. Ettevõtte juhi Mart Relve sõnul leiavad nad kliendile vajaduse korral ka selle toote, mis parajasti puudu on.

Ettevõtte sortiment vahetub aastas ca 20%. “Valikuid teeme eelkõige oma klientide vajadustest lähtuvalt. Suure hulga kaubast soetame Eesti kohalikelt tootjatelt ja maale­toojatelt ning umbes 12–15% toome ise laiast maailmast,” rääkis Relve.

Nende erinevus keskmise jaekaubandusettevõttega on see, et nende sortimendis on palju selliseid veidi erilisemaid tooteid, mida jaeketi riiulitest ei leia. Kaupmehel on enam kui 200 partnerit, kellega nad oma sortimendi osas koostööd teevad.

Avatud uudistoodetele

“Paljudel juhtudel soovitavad tarnijad ise oma tooteid sortimenti. Püüame olla väga avatud uudistoodetele ning kuna meie partnerid seda teavad, siis pakutakse neid meile kogu aeg,” ütles Relve. Tema sõnul peavad nad hoidma oma sortimendi piisavalt stabiilsena, et nende kliendid saaksid oma menüüsid koostades arvestada sellega, et tooted on alati Kaupmehes olemas ning saadaval.

25 aastat tagasi pidi Kaupmees ise tooteid aktiivselt otsima. Praegu võib öelda, et Kaupmees on toitlustussektori kindel liider ning tarnijad leiavad ise tee nende juurde. “Kogu meie meeskond on pühendunud sellele, et meie kliendid saaksid parima võimaliku teenuse osaliseks ning et meie lubadus “kõik ühest kohast” peaks paika,” rääkis Relve. Ta lisas, et nende turuosa on umbes 30% ning seetõttu saadetakse toodete pakkumisi igast maailma nurgast.

Kantar Emori uuringu tulemustest selgub, et kliendid hindavad Kaupmeest ja nende teenust väga kõrgelt. Uuringust lähtuvalt saavad nad väita, et nende turuosa on umbes 30% ning seega saavad nad toodete pakkumisi igast maailma nurgast.

Tarbija soovidest mitu sammu ees

Relve sõnul on Kaupmees jälginud aastaid aktiivselt toidutrende üle maailma ning selle tõttu on nad mitu sammu tarbija soovidest kui ka konkurentidest ees. “Tooted, mis löövad mujal maailmas laineid, jõuavad kahjuks mõningase hilinemisega Eesti tarbija teadvusesse. Siin võib tuua välja näiteks iidsed teraviljad (spelta, amarant, kinoa jne), mis teevad suurt võidukäiku Eestis just nüüd, kuid Kaupmees on osa neil müünud juba kümme aastat ja rohkem,” ütles Relve.

Kaupmees toob ise maale üle 2000 toote. Nende hulgas kindlasti ühed põnevamad kaubad on need, mis esindavad erinevate maade rahvuskööke. “Eriti populaarne on Eestis praegu Aasia köök, mille autentseid maitseid leiab meie valikust üle paarisaja nimetuse. Samas üks viimase aja suuri hitte on hoopis erinevate maitsetega köögiviljakrõpsud,” loetles Relve.

Uusi tooteid tutvustatakse messil

Juba mitu aastat korraldab Kaupmees oma klientidele ja teistele asjast huvitatutele Kaupmehe messi. “Igal kevadel ja sügisel toimuv mess annab enam kui 600 kliendile võimaluse tutvuda meie partnerite ja tarnijate uusimate toodetega ning näha toidu valmistamist kohapeal,” ütles Relve. Messil on tavaliselt väljas enam kui 50 tarnijat ning neile on see suurepärane võimalus suhelda klientidega otse.

Suured muudatused Kaupmehes

Kaupmehe jaoks suur muudatus viimase viie aasta töös on olnud see, et nad on üks 13st ECD ehk European Catering Distributioni liikmest. Seal olles saavad nad teiste liikmetega vahetada kogemusi ja infot. “Sealt saime palju nõu ja abi eKaupmehe arendamisel,” sõnas Relve ning lisas, et kogu ECD liikmete kogukäive on 8,3 miljardit eurot ehk väga suur.

Selle aasta alguses on Kaupmees ka ühe Eesti tuntuima ja hinnatuima, eelkõige alkohoolsete jookide maaletooja Tridensi enamusosanik. “Meie eesmärk on ka selles vallas olla mõne aja pärast mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikumi tipptegijate hulgas ning selle meeskonnaga teeme igapäevaselt tööd, et seda edu saavutada,” ütles Relve.

Eesti alkoholipoliitikas võitjad ei ole

Relvet häirib Eesti alkoholipoliitikas kõige enam see, et riik otsustas seda muuta sisuliselt üle öö, mis tegi planeerimise ning tegevuste arendamise oluliselt raskemaks. “Kahjuks ei anna alkoholiaktsiiside kiire tõstmine soovitud tagajärgi.” Relve sõnul on mitmete riikide näitel võimalik tõestada, et kõrgem hind ei pane mitte vähem jooma, vaid otsima alternatiivseid hankekanaleid. “Inimesed varuvad endale suuremaid koguseid ja joovad ikka,” ütles Relve.

Läti piirikaubanduse areng ja Läti riigi maksutulude tõus selle arvel on olnud ainult Eesti valitsuse aktsiisipoliitika tulemus. “Olen kindel, et Läti riik on meie valitsuse otsusega rahul ning võtab nii eestlaste kui ka soomlaste raha rõõmuga vastu.” Relve sõnul avaldavad aktsiisid mõju nii turismisektori, toitlustusega ja teenindusega tegelevate ettevõtete kui ka kaubandusettevõtete käekäigule, kuna Soome turiste saab olema oluliselt vähem. “Ausalt öeldes, siis aktsiisipoliitika tulemusel ma Eestis võitjaid ei näegi.”