Arvamusliidrite küsitlus | Kaupmehed ei näe olukorra paranemist enne 2025. aasta lõppu

Tarbijate kindlustunne on mõjutatud kaheaastasest majanduslangusest, kiirest inflatsioonist, intresside kasvust ja maksude tõusust.

Fifaa AS tegevjuht Karel Loide selgitas, et tarbijate kindlustunde paranemiseks on võtmeteguriteks üldise majanduskeskkonna stabiliseerumine, parem väljavaade tuleviku osas ja reaalpalga kasv. “Üldised makronäitajad ei ole tegelikult Eestis nii halvad, aga pidevad negatiivsed sõnumid mõjutavad inimeste kindlustunnet. Täna tehakse väga kalleid ostusid autode näol automaksu kartuses ning reisimise aktiivus on väga kõrge, hoiuste maht eraisikutel on samuti kõrge, millest saab järeldada, et tarbijad on pigem ostud edasi lükanud eelmainitud ebakindluse tõttu,” rääkis Loide.

Ta selgitas, et järgmise aasta jooksul tõusevad mitmed maksud, mis tarbijakindlustunnet kindlasti ei paranda, mistõttu võtab Fifaa tegevjuht järgmist aastat konservatiivselt. “Mõningast lohutust annavad intresside vähenemine ja lootus turismi elavnemisele, kuid need ei muuda üldist pessimismi,” tõdes Loide.

“Mida valitsus saab teha, on maksurahu kehtestamine – nii kaupmehed kui ka tarbijad ootavad seda. Kaupmeeste kulud on kasvanud kiiresti, müügitulu pole sellele kasvule järele jõudnud ja ärirentaablused langevad,” tõdes Loide.

Ta lisas, et kui erasektor leiab täna kohti, kus efektiivsust tõsta, tuleks sarnaselt toimida ka avalikus sektoris. “Tuleks otsustada, millised projektid on eluliselt tähtsad ning mis on nice to have ehk mida saab ära jätta või edasi lükata. Vabanevate vahendite arvelt vähendada maksukoormust inimestele ja ettevõtetele ning suunata vahendeid majanduse elavdamiseks,” rääkis ta.

Lootusi ei hellita ka Megafort OÜ (Goldtime) omanik ja tegevjuht Indrek Peterson, kes tõdes, et tarbijate kindlustunnet ja müügimahtusid niipea kasvamas ei näe. “Täna oleme olukorras, kus erinevate maksutõusude tõttu ei ole klientide kindlustunne tõusmas ning müügimahtude kasv lükkub edasi,” rääkis Peterson.

Peterson selgitas, et valitsus peab pidama antud lubadustest kinni ning mitte jooksvalt muutma kokkuleppeid. Temagi leiab, et investeerida tuleks majanduse elavdamisse, et tarbijal tekiks kindlustunne.

Evelekt AS (Home4You) juht Jüri Zoova rääkis, et kui olla optimistlik, siis mõningane paranemine võib tulla 2025. aasta 3. kvartalis, kuid tema enam ei prognoosi, kuna ees on tulemas uued maksud nii tarbijatele kui ettevõtele. “2023. aasta lõpus ootasid kõik, et olukord hakkab paranema, kuid seda ei juhtunud,” tõdes Zoova. Valitsuselt soovib Zoova rohkem positiivseid uudiseid ning seda, et jäetaks ära käibemaksu tõus.

Ka Jüri Ross, kes on Infotark AS (Büroomaailm) üks omanikest rääkis, et iga majanduskriisiga kaasneb B2C sektori müükide langus, sest ostjad hakkavad valima odavamaid tooteid/kaupa ja suuremad ostud, milleks on näiteks mööbel, kodutehnika või IT-seadmed. Suuremaid ostusid lükatakse edasi, mida ta peab arusaadavaks alalhoiu eluvormiks.

“Kasv algab peale elektrihinna stabiliseerumist, meie naabri fašistliku riigikorra asendumist demokraatiaga ning siis, kui valitsus võtab eesmärgiks maksude tõstmisega mitte kahjustada alla mediaanpalga teenivate inimeste toimetulekut,” tõdes Ross.

Ta soovitas valitsusel asendada planeeritud automaksu ettevõtete kasumimaksuga, mis peaks näiteks kümne aasta jooksul jõudma Euroopa riikide keskmisele tasemele. Samuti soovitas asendada planeeritud käibemaksutõusud töötajate palgatulu astmelise tulumaksuga.

Lõunakeskuse juht Marju Jeedas leidis, et positiivseks uudiseks on eeldatav euribori langus, mille tõttu võib loota, et inimestel jääb rohkem raha kätte, mida kulutada. Ta tõdes, et järgmise aasta esimene pool on kindlasti veel jaekaubanduse osas keeruline.

Samuti leidis Jeedas, et valitsus peab keskenduma stabiilsema majanduskeskkonna tagamisele. “Kui inimesed näevad, et nende sissetulekud ei ole ohus ja kaupade hinnad püsivad, suureneb nende valmisolek kulutada ja investeerida,” rääkis Jeedas ning lisas: “Ka vähem maksumuudatusi aitaks tarbimise elavdamisele kaasa ja stabiliseeriks turuolukorda. See suurendab nii tarbijate ostujõudu kui ka ettevõtete valmisolekut laieneda ja töökohti luua.”

TMK Beauty (I.L.U) juhatuse liige Anne-Liis Ostov rääkis, et ennustamine on tänamatu töö, kuid ega ükski kaupmees täna veel üleliia optimistlik ei ole. “Muidugi ootab kogu kaubandussektor, et põhi oleks juba käes ja läbitud, kuid hetkel tundub kahjuks, et tõusuni on veel siiski tükk maad minna. Kuni tarbijate kindlustunne on madal ja üldine majandusolukorra foon jätkuvalt sünge, on keeruline loota, et tarbimine taastuks,” tõdes Ostov.

Ostovi sõnul on oluline valitsuse poolt selge pikaajaline visioon, et tugevdada tavalise kodaniku ja ettevõtja kindlustunnet ning hoida oma sõnumid üheselt selged. “Maksutõusud riigi julgeoleku kaitseks on inimestele ja ettevõtjatele valusad, aga põhimõtteliselt arusaadavad. Samas kui ühes uudisvoos on esindatud tuuleparkide rajamise tähtsus riigi jätkusuutlikule tulevikule ning samal ajal kaitsejõudude arvamus, et nende rajamisega kaitsevõime väheneb, siis ka kõige lojaalsema kodaniku peas tekib kaos,” selgitas Ostov ning lisas, et see ei tekita ei usaldust riigi vastu, ei kindlustunnet, ei uskumust, et ka näiteks, et Euroopa üks kõige kõrgemaid (toidu) käibemakse on hädavajalik.

Ta lisas, et on väga oluline aktiivselt tegeleda tervet talupojamõistust kasutades Euroopa Liidu tasemel regulatsioonide kujundamises kaasa rääkimisega, et mitte järjekindlalt vähendada Euroopa kaupmeeste ja laiemalt kogu majanduse konkurentsivõimet. “Olgu see siis e-kaubanduse puudulikud regulatsioonid, tarbijate õiguste ülemäärane võimendamine, bürokraatia, kohati põhjendamatu ja arusaamatute aruandekohustuste vohamine jms,” rääkis ta ning lisas, et Eesti kaupmehel on keeruline võistelda Euroopa kaupmehega, aga päris võimatu Aasia gigantidega, kes sisuliselt ühtegi regulatsiooni ei jälgi. Kumbki pole kiire soovitus, aga pikaajaline plaan ongi hädavajalik.