Jaekettide 6 avameelset vastust

Mis on konkreetsed soovitused, et saada jaeketi jutule, kui ei ole vastust saanud?

Maxima Eesti turndus- ja kommunikatsiooni osakonna direktor Ty Lehtmäe:

Nagu ka varasemalt oleme omaltpoolt soovitanud tootjatele, kes soovivad tooteid pakkuda suurte jaekettide klientidele – oluline on teha koostööd teistega, et oleks võimalik pakkuda piisavaid koguseid ja tagada hea toote kvaliteet.

ABC Supermarkets ostu- ja turundusdirektor Marge Kikas:

Viisakas järjepidevus. Kui vastust ei ole saanud on viisakas järelpärimine asjakohane.

ETK juhatuse esimees Jaanus Vihand:

Soovitan saata uus kiri või helistada. Võimalusel vältida ettevõtte üldaadresse ja saata otse vastavale ostujuhile. Kontaktid on veebis kõigile avalikud.

Prisma Peremarketi tegevjuht Janne Lihavainen:

Täiesti lubamata, kui keegi jätab teadlikult vastamata kirjale. Meie majas peaksid ikkagi kõik inimesed vastama.

Rimi Eesti ostudirektor Margus Amor:Mina arvan, et ei vastus on aktsepteeritav, kuid vastamata jätmine kindlasti mitte. Sellisel juhul võiks pöörduda minu poole.

Selveri ostudirektor Katrin Riisalu:

Kindlasti ostujuhi töö on kõige mõnusam töö. Tegeleda nii paljude erinevate toodetega. Selveril on paika pandud kindlad reeglid vastamisele. Kui kolm korda saadetud kirjale ei ole vastust tulnud, siis võiks vaadata, mis on kirja pealkirjas valesti läinud. Vastamine on teinekord jäänud ka inimeste vahetuse taha. Kuid kui ei ole vastust saanud, siis võib pöörduda ka aste kõrgemal oleva inimese poole.

Stockmanni müügijuht Hille Nurme:

Soovitaksin järjepidevust. Kui kohalik tugi on olemas, siis osakonnajuht võiks olla soovitajaks. Kas lepingud on läinud aastatega karmimaks või olete tulnud millegagi tootjatele vastu? Millega?

Maxima Eesti turndus- ja kommunikatsiooni osakonna direktor Ty Lehtmäe:

Meie lepingud on viimastel aastatel püsinud muutumatud. Leping on kahepoolne, see sõlmitakse läbirääkimiste ja kompromisside tulemusena. Muidugi oleme tootjatele teinud ka mööndusi. Meie jaoks on kõige olulisem, et tarnija tarniks kauba kokkulepitud mahus ja ajal, sest meie vastutame kliendi ees, et viimane kõik vajalikud tooted lettidelt leiaks.

ABC Supermarkets ostu- ja turundusdirektor Marge Kikas: Lepingute osas ei ole suuri muudatusi viimastel aastatel olnud.

ETK juhatuse esimees Jaanus Vihand:

Oleme hakanud arvestama rohkem hankijate suuruse ja nende võimaliku käibega meie ketis. Väiksematele hankijatele oleme hakanud tegema „kergemaid“ lepinguid nii mahult, kui sisult.

Prisma Peremarketi tegevjuht Janne Lihavainen:

Meil on  kõige lühemad lepingud, mis on S-Grupis olemas. Soomes on logistika lisa paksem, kui  meie kogu leping kokku. Leping võiks olla teoreetiliselt protsessikirjeldus, et kuidas meievahelised protsessid käivad. Meie leping ei ole 12 lehekülge pikk.

Rimi Eesti ostudirektor Margus Amor:

Ei ole ka karmimaks muutunud. Mulle meeldib, kui mõlemad osapooled saavad tekstist aru ja vajadusel arutatakse koostöös partneriga need ka läbi ning tehakse täiendusi. Mis puudutab Rimi lepingus tuleviks, kuna me oleme osa ühest suuremast ettevõttest, siis ma ei saa anda katteta lubadusi. Kuid ilmselgelt kõik teemad, alustades läbipaistvatest kauplemisvõtetest, võetakse arutlusele. Vaatame, mis tulevik toob.

Selveri ostudirektor Katrin Riisalu:

Me ei ole eelmise aastaga võrreldes lepingut muutnud. Kuid tahame müüa ka väikeettevõtjate tooteid, ning nende jaoks on need lepingud pikad ning nad ei pruugi kõikidest detailidest aru saada, mis on lepingusse kirjutatud. Seega on meil kahte tüüpi lepinguid.  Ma arvan, et me ei tee tahtlikult kellelegi liiga lepinguga, kuid ei taha seda ka muuta. Lepinguid on hallata keeruline, kui neid on nii palju erinevaid.

Kuidas te eristute teistest jaekettidest? Kõik jaeketid on ühte nägu ning kampaaniad on ka sarnased.

Maxima Eesti turndus- ja kommunikatsiooni osakonna direktor Ty Lehtmäe:

Maxima on olnud aastaid hinnaliidri rollis. Meie suurimaks tugevuseks on iganädalased kampaaniad argistele kaupadele. Julgeme oma tugevuseks lugeda ka eristuvat sortimenti – meie rikkalik kalavalik, oma tsehhide kulinaaria- ja kondiitritooted ning lihatsehhide tooted. Suureks tugevuseks loeme ka seda, et aina rohkem toome ise tooteid otse Eestisse ning saame seega kliendile pakkuda oluliselt paremat hinda.

ABC Supermarkets ostu- ja turundusdirektor Marge Kikas:

Meie eristumiseks on paindlikkus – oleme avatud uutele pakkumistele ning valmis proovima tooteid läbi kampaaniate – lõppotsuse teeb ikkagi tarbija ning sellest lähtuvalt kujundame ka sortimenti.Ka jaekettidel on keeruline eristuda kuna tarnijad pakuvad ühesuguseid tooteid kõigile.

ETK juhatuse esimees Jaanus Vihand:

On väga palju aspekte, mis meid teistest jaekettidest eristavad. Nimetan allpool vaid mõned:- Suurus:o ETK Grupil on suurim kaupluste võrgustik. 350 kauplust üle Eesti, sh. ka väiksemates maakohtades;o Meie juures sooritatakse 60 miljonit ostu aastas, st. keskmiselt 165 tuhat ostu päevas;o Turuliider 20,2% turuosaga;- Ühistulisus:o ETK Grupi moodustavad 19 tarbijate ühistut, mis on juba enam kui 100 aastat olnud esindatud pea kõigis Eestimaa piirkondades. See tähendab, et oleme tarbijatele lähemal kui ükski teine jaekett iial suudaks olla ja seepärast teame ka oma tarbijate vajadusi ja soove paremini kui keegi teine;o Me oleme Eesti suurima omanikkonnaga ettevõte, mis kuulub 83 tuhandele eestimaalasele. See tähendab, et kui konkurentide kasum läheb väikese grupi ärimeeste tasku või isegi Eestist välja, Vilniusesse/Stockholmi, siis ETK Grupi ühistute teenitud kasum läheb tagasi meie enda inimeste hüvanguks ja keti pikaajaliseks arenguks;o Tihe koostöö kohalike kogukondadega ja kohati sotsiaalse infrastruktuuri enda kanda võtmine – näit. sularaha väljavõtt kaupluste kassadest Säästukaart Plussiga (eriti aktuaalne nüüd, mil pangakontorid maapiirkondadest järjest kaovad), postiteenuste osutamine jne.o Sotsiaalne vastutus. Tajume enda sotsiaalset vastutust ja erinevalt „läbi-ja-lõhki“ kapitalistlikest ettevõtetest, ei tee kõiki otsuseid vaid rahanumbrit vaadates.- Muu:o Oleme ainus jaekett, millel on päris oma maksekaart (Säästukaart+), mis võimaldab klientidel sarnaselt elektri, vee ja telefonikõnedele, maksta oma kaupade eest alles järgmisel kuul, endale sobival kuupäeval;o ETK Grupp on läbi ajaloo olnud innovaator ja paljude asjade esimesena tegija. Nimetada võib siin nii tänaseks üheks Eesti suurimaks lojaalsusprogrammiks kasvanud Säästukaart´i, kui ka päris esimeste Eesti hüpermarketite tegemist palju aastaid tagasi, viimasel ajal ülalnimetatud Säästukaart+´i tegemist jne.

Prisma Peremarketi tegevjuht Janne Lihavainen:

Konkurents on tugev, kuid Prismal on lubadus, et kliendi ostukorv on siin soodsam. Kui Rimi rabeleb Säästumarketi ostukorviga, siis Prisma jääb ikka soodsamaks. Kui me seda ei tee, siis te järgmisel aastal mind siin ei näe.Meil on suured poed, lai sortiment ja see toob kaasa ka suured kulud. Peame keskenduma sellele, et iga ruutmeeter toodaks piisavalt palju müügikatet, et kõike seda kinni maksta. Me ei saa valida seda, et 15% inimestest oleks meie ketist huvitatud. Me peame pakkuma sellist hinnataset ja sortimenti, et 95% selle riigi elanikest külastaks vähemalt kord aastas meie kauplust ja ostaks ka midagi.

Rimi Eesti ostudirektor Margus Amor:

Me kõik müüme kõiki tooteid, mis puhul räägime suure tõenäosusega hinnast. Mulle meeldiks, kui meil kõigil oleksid oma koostööpartnerid, kellega saame ühiseid plaane läbi arutada, mitte kõik olla igal pool. Millised muutused on toimunud ja mis on toimumas?

Maxima Eesti turndus- ja kommunikatsiooni osakonna direktor Ty Lehtmäe: Selle aasta olulisemaid märksõnu on efektiivsus. Püüame teha oma kaupluste tööd võimalikult lihtsaks ja efektiivseks. Ootame oma logistikakeskuse avamist, mille abil saame kauba kvaliteeti veelgi paremini kontrollida ning võimaluse ka ise rohkem tooteid otse tootjatelt osta.

ABC Supermarkets ostu- ja turundusdirektor Marge Kikas:

Jaekaubanduses on muutused igapäevased, seetõttu on raske midagi eraldi välja tuua.

Prisma Peremarketi tegevjuht Janne Lihavainen:

Meie näeme tulevikus seda, et meil on võimalik palju asju koos mõelda. Üks on nt andmebaasisüsteem. Meil on huvi müüa võimalikult väikeste kuludega võimalikult palju.

Rimi Eesti ostudirektor Margus Amor:

Kas private label müüb või mitte, on tarbijate otsus. Toetame eesti tootjaid.

Selveri ostudirektor Katrin Riisalu:

Pürgime eestimaisuse poole. Kuid teinekord on sedasi, et mõni toode ei müü ja kaua ei jõua neid tooteid maha kanda. Tahaksime rohkem müüa neid tooteid, mida tarbijad tahavad. Teeme tugevalt tööd kliendi tagasisidega, mida igapäevaselt saame. Lisaks soovime rohkem atraktiivseid eestimaiseid tooteid.

Stockmanni müügijuht Hille Nurme:

Tarbijad lähevad iga päevaga üha teadlikumaks. Otsivad kvaliteeti ja hinda. See on see koht, mis on suurema tähelepanu all.

Kas teiega on võimalik läbi rääkida toodete planogrammid ja kui palju võetakse kuulda tarbijate soove planogrammide koostamisel?

Maxima Eesti turndus- ja kommunikatsiooni osakonna direktor Ty Lehtmäe: Kui rääkida tarnijate soovist planogrammide osas, siis loomulikult soovib iga tarnija endale riiulis parimat kohta ning võimalikult laia väljapanekut oma toodetele. Maxima koostab planogrammid siiski ise, otsuseid teeme ratsionaalsusest ja kliendi huvidest lähtuvalt. Tooted, mis on kliendi jaoks olulisemad ja kõige enam müüdud, saavad riiulis laiemad väljapanekud.

ABC Supermarkets ostu- ja turundusdirektor Marge Kikas:

Planogrammide puhul on välja töötatud kindlad põhimõtted, millest lähtuvalt ka planogramme koostatakse. Kindlasti arvestame ka tarbijate soovidega.

ETK juhatuse esimees Jaanus Vihand:

Meiega on võimalik peaaegu kõike läbi rääkida aga ennekõike lähtumegi just tarbijate soovidest ja vajadustest. Siinkohal on oluline rõhutada, et tarbijate vajadus ei ole mõne üksiku kliendi spetsiifiline soov vaid terve sihtrühma vajadus.

Prisma Peremarketi juhatuse esimees Janne Lihavainen:

Prisma on avatud koostööks tarnija/tootjaga toodete planogrammide teemal. Oleme korraldanud kohtumisi , kus ühelt poolt Prismal on võimalik tutvustada oma väljapanekute üldpõhimõtteid ning samas tutvuda tarnija/tootja nägemustega, kuidas võiks konkreetses kategoorias tooted paikneda ning miks. Läbi planogrammi juhitud toodete väljapanek kauplustes peaks lihtsustama tarbijal otsitavat toodet võimalikult lihtsalt leida. Seega planogrammide koostamisel püütakse võtta arvesse tarbija soove. Abiks on siinkohal klientide tagasisidena laekuv info ning erinevad tarbijate eelistustusi jm sellist puudutavad uuringud.

Selveri ostudirektor Katrin Riisalu:

Planogrammide koostamisel võetakse arvesse antud kategooria müügianalüüsidest tulenevad müügiandmed,  kust välistatakse kampaania toodete müügid. Toodete „nägude“ arv kujunebki käibekiiruste järgi, et kaupluse töötajal oleks lihtne teha tellimusi vastavalt tellimisgraafikule võimalikult ühtlaselt. Planogrammide tegemisel võtame arvesse küll hankija/tootjapoolseid soove ja argumente  eesmärgiga kasvatada kogu kategooriat tervikuna, kuid tarbija soove mitte. Mida arvate teie Rimi automaat tellimuse süsteemist?

Maxima Eesti turndus- ja kommunikatsiooni osakonna direktor Ty Lehtmäe: Kahjuks ei tea me täpselt, mida Rimi automaat tellimuse süsteem endast kujutab. Kui me räägime Maxima automaatsest tellimuste süsteemist, siis peame süsteemi väga heaks. See loob meie töötajatele võimaluse tegeleda rohkem tööga saalis, selle asemel et arvuti taga istudes kaupade tellimist planeerida. Süsteem tugineb ratsionaalsetele arvutustele ja esitab  tellimusi müüginumbritele ja –prognoosidele tuginedes. Näeme, et antud süsteem on parandanud nii kaupade saadavust ning kaupluse töö efektiivsust.

ABC Supermarketsi ostu- ja turundusdirektor Marge Kikas: Kahjuks ei oma täpsemat ülevaadet Rimi automaat tellimuse süsteemist ning seetõttu ei saa ka arvamust kujundada.

ETK juhatuse esimees Jaanus Vihand:

Me ei kommenteeri oma konkurentide tegemisi.

Prisma Peremarketi juhatuse esimees Janne Lihavainen:

Konkurentide tellimuse süsteeme Prisma ei ole õige osapool kommenteerima.

Selveri ostudirektor Katrin Riisalu:

Kui süsteem toimib siis on sellel kindlasti mingi eelis nagu näiteks tööjõu efektiivsus ja kaupade parem saadavuse tagamine.