E-kaubandus ei sureta kaubanduskeskusi

T1 Mall of Tallinnat arendav Pro Kapitali juhatuse esimees Allan Remmelkoori sõnul on need ajad möödas, kus e-kaubandust ja tavapärast ostlemist peeti üksteist söövaks ja konkurentsi osaks. „Praegu vaadatakse jaekaubandust ja e-kaubandust kui suure pildi erinevaid külgi. Tänased edukad kaupmehed on need, kes tegutsevad mõlemal pool,“ sõnas ta Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ja Swedbanki korraldatud kinnisvarakonverentsil.

„Täna on Eesti e-kaubanduse osakaal kogu jaekaubanduse kogukäibest 3,6%, mis on väga väike,“ ütles Eesti E-kaupmeeste Liidu tegevjuhi Signe Kõiv. Eelmisel aastal kasvas e-kaubanduse osakaal 36% ning Kõivu sõnul on tempo suur. Suurte jaekaubandusettevõtete e-kaubanduse käive siia osakaalu sisse ei jookse, kuna see on jaemüügi kogukäibe osa. Kõiv rääkis, et e-kaubanduse käibeks loetakse nende ettevõtete käivet, kelle põhitegevusala on jaemüük posti või interneti teel.

„Kui mõelda e-kaubanduse peale, siis see on integreeritud müügikanal. Kõik suured vaatavad omni-channel kaubanduse poole, kuna seal nähakse edu võtit,“ rääkis Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil.

Kõivu sõnul on täna Eestis 58% inimesi, kes on veebist midagi ostnud. „Suurbritannias on see number juba 77% ning 10 aastat tagasi oli see osakaal neil 53%. Meil on veel pikk tee minna.“ Ta rääkis ka seda, et täna teevad eestlased internetist 2-3 ostu aastas, siis Suurbritannias tehakse juba 11 ostu aastas. „Potentsiaal on olemas.“ Kõivu sõnul ostetakse kõige enam internetist pileteid, reise ja majutusteenuseid. Seejärel tulevad alles materiaalsed kabad.

Peil on kindel, et jaekaubandus jätkab kasvamist ja seda kindlasti veel paar aastat. Tema sõnul läheb kodumaistel ja Baltikumi e-kaupmeestel raskeks, kui nad jäävad ainult kohalikul turul tegutsema. „Logistika areneb ning see muutub atraktiivseks suurtele ettevõtetele, kes hakkavad kaupa ka siia regiooni tarnima. See paneb noori rohkem USA e-poodidest kaupu tellima.“

Kaupmeeste Liidu juhi sõnul on kindlasti eelis neil, kes ise toodavad ja müüvad, sest neil on korralik nišš mistõttu on neil ettevõtetel ka suured võimalused ellu jäämiseks. „Kui oled tavaline kaupmees, siis on oht jääda showroomiks ning ost sooritatakse e-poest.“ Mugavus on Peili sõnul muutunud oluliseks ning enam ei taheta seista järjekorras ning võimalusel valitakse alati iseteeninduskassa.

Keskused peavad pakkuma kogemust ja meeleolu, mida internetist ei saa

Remmelkoor on kindel, et klassikalise ostuprotsessi juurde peab tulema midagi, mida läbi nutitelefoni ei saa. „Pakkuma peab kogemust, meeleolu. Seda peavad pakkuma nii kaubanduskeskused, kui ka kauplused.“ Remmelkoor usub, et see on suund, kuhu liigutakse ning see toob kauplustele ja keskustele ka edu. „Kaubanduskeskused, kui sellised ei kao mitte kuskile. Nad profileerivad ennast ümber.“

Uue peagi valmiva kaubanduskeskuse juhi sõnul tuleb mõelda sellele, kuidas rohkem emotsiooni luua ning kuidas seda kauplusesse tuua. „Sellele mõtlevad kõik, kuidas tuua sisse mängulisi elemente. Sportland on hea näide, kes selle peale mõtleb,“ sõnas Remmelkoor. Ta lisas, et formaadid ja ostuprotsessid peavad muutuma emotsionaalsemaks.

Kõivu sõnul on 80% klientidele e-poest ostmise takistuseks see, et ta ei saa kaupa füüsiliselt katsuda ja proovida. Ta ütles, et seda barjääri ei ole homse päevaga võimalik maha võtta. „Nii nagu e-kauplused avavad füüsilisi kauplusi, siis peetakse ka eluliselt vajalikuks seda, et jaekaupmehel on enda e-kanal.“

Mis tooteid hakatakse üha enam internetist ostma?

Kõivu sõnul ei lähe enam keegi hotelli kohapeale tuba kinni panema. „Reisid ja majutusteenused jäävad internetti. Toidukaupade tellimine on tulnud alles paar aastat tagasi ning kui vaadata uuringuid, siis see valdkond kasvab kõige kiiremini. Need asjad ei vaja proovimist ning selles vallas ootaks ka laienemist üle Eesti,“ ütles Kõiv. Tema hinnangul lähevad sellised esmatarbe- ja toidukaubad internetti.

„See, mida tahad katsuda ja proovida, võetakse tavapoest, kuid kõik oleneb logistika arengust,“ rääkis Peil. Ta lisas, et ta näeb, et toidukaupade jaeketid liiguvad pakiautomaatide poole, kuhu on võimalik kaupa tellida.

Remmelkoor rääkis, et Tallinnas on sul võimalik 10 minutiga jõuda kaubanduskeskusesse, kus saad tooteid katsuda ja kogeda emotsioone. „See ei ole võimalik enamikes Euroopa suurlinnades. Seal pead sa sõitma 30 minutit või üle selle, et jõuda keskusesse. Mingist ajahetkest hakkab sulle e-kanal tunduma atraktiivne,“ sõnas ta. Remmelkoor lisas, et meie lähedus mängib siin kaubanduskeskuste kasuks.

Oluline panustada üldaladele ja uutele kaubamärkidele

Remmelkoor rõhutas, et järjest enam on oluline pöörata tähelepanu keskuse üld aladele. „Arvestades, kui kaua sa keskuses aega viidad, siis üld aladel viibivad kliendid rohkem aega. Meelelahutus tähendab meeleolu, millise tunnetuse ja kuidas sa ennast keskusesse sisenemisest kuni väljumisest tunned - kas sa oled väsinud ja tahad kiiresti koju ära. Väga olulist rolli mängib siin ka valgustus, helitaust, käiguteede loogika, kasutusmugavus. Sinna panustatakse palju rohkem, kui varem,“ sõnas Remmelkoor.

Uue keskuse juht on nõus väitega, et tänased kaubanduskeskused on väga sarnase kattuva kaubavalikuga. „Selle taga on arendajate endi mugavustsoonis viibimine,“ ütles Remmelkoor.

Tema sõnul ei ole uute kaubamärkide siia toomine lihtne töö. „Täna tegelen sellega iga päev. Kui saame uude keskusesse 5% uusi kauplusi, siis see on suur saavutus. Julgen öelda, et avame 40-50 uut kauplust, mis on Eestis või Tallinna mõtted uudsed või siis kaubanduskeskuse osas. See kõik nõuab tööd,“ rääkis Remmelkoor. Ta lisas, et LPP Estonia ja H&M võtavad keskusest küll suure pinna ära, aga sellega ei ole võimalik eristuda ja ainuke eristumise võimalus nendega on see, et lähinaabruses ei ole konkureerivat keskust. „Tarbijad tahavad uut ja on uue asja eest nõus maksma ning 5 minutit pikema tee sõitma.“