Salasigarettide tarbimine kasvab ja viib riigieelarvest miljardeid
KPMG värskest uuringust selgub, et 2022. aastal jätkas Euroopa Liidu ebaseaduslik sigarettide turg oma kasvutrendi, kusjuures kurjategijate fookuses on kõrgemalt maksustatud ja kõrgema hinnaga riigid nagu Prantsusmaa ja Belgia.
Eestis tarbiti mullu 200 miljonit salasigaretti. Foto: Daniele Fotia/Unsplash
Eestis oli mullu ebaseaduslik iga seitsmes (14%) tarbitud sigaret ehk kokku tarbiti 200 miljonit salasigaretti. Nii jäi Eesti riigieelarvessa laekumata hinnanguliselt tervelt 38 miljonit eurot. Meie lähinaabritel on salasigarettide osakaal turul samas suurusjärgus - Soomes ja Lätis 15% ning Leedus 19%.
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) täna avaldatud uuest uuringust selgub, et eurooplased on üha teadlikumad võltsingute ostmise ja ebaseaduslikest allikatest pärit sisu kasutamise riskidest ja tagajärgedest. EUIPO uuring vaatleb kodanike suhtumist intellektuaalomandisse.
Kellegi teise intellektuaalomandi vargus ei ole kunagi ohvriteta kuritegu. Võltskaupa ostes aitab tarbija kauplejaid, kes rikuvad seadust ja võib nii kaudselt rahastada organiseeritud kuritegevust. Kõige hullemal juhul riskitakse enda ja oma lähedaste turvalisusega.
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.
147 akadeemilist tundi, millest 16 akadeemilist tundi toimub klassiruumis ning 131 akadeemilist tundi toimub 2 kuu jooksul iseseisva- ja mentorõppena (sh iseseisev õpe 121 ak h ja 10 ak h) koolitajaga koos mentorõpe.