Merilai: tootjad ei suuda mõista tarneahelat kui tervikut

Kaupmeeste Liidu arvates on ebaausate kaubandustavade uuringus toodud vaid tööstusettevõtte poolne vaade, kuid tarneahelas on ka teisi osapooli. „Toiduturul tegutsevate ettevõtjate arv on suur, seega ka eriarvamusi palju,“ ütles Merilai.

„Arvestades jaekettide tarnijate suurt arvu (300-600) on esmase tähtsusega koosatööpartnerite vahelise lepingu sõlmimine,“ rääkis Merilai. Ta ütles, et leping on kahepoolne dokument, milles kajastatakse vajalikud tingimused ostu-müügiprotsessis ning praktikas kasutatakse nn tüüplepingut või lepingupõhja, mis siis kaubagrupi iseärasusi jm arvestades vaadatakse eraldi üle. Lepingud sõlmitakse ostu-müügitehingute tingimuste kokkuleppimiseks, mitte trahvimiseks.

Merilai sõnul ei tohi unustada, et ettevõtjatevahelise koostöö aluseks tarneahelas on klient. „Kui tarnijaile võib tunduda, et jaeketid sõlmivad lepinguid vaid enda eelistusi arvestades, siis praktikas pigem tehakse otsuseid lõpptarbija vajadustest ja soovidest  lähtuvalt selleks, et kujundada kliendi jaoks parimat võimalikku sortimenti. Sortimendi, kaupade saadavuse, kvaliteedi jm eest vastutab kliendi ees kaupmees.“ Jaekett teeb otsuseid peale põhjalikke turu-uuringuid ja analüüse ja mitte alati ei ole võimalik kõigi tootjate soove rahuldada. Igal aastal on pakkumises ligi 20000 uut toidu- ja esmatarbekaupa, mis ka kõige paremal tahtmisel sortimenti ei mahu, samas kaupluse sortimendis olenevalt kaupluse tüübist ja jaeketi kontseptsioonist on 1000 kuni 20000 ja enam toidu- ja esmatarbekaupa.

„Täna eelistavad endiselt nii kliendid kui ka jaeketid kodumaiseid kaupu,“ ütles Merilai. Näiteks TNS Emor andmetel oli 2013 jaekaubanduse käibest 62% kodumaise päritoluga toidukaubad, mis on 6 protsendipunkti võrra suurem kui 2012, siinjuures peab rõhutama, et piima ja kohupiima müügist on üle 90% kodumaise päritoluga, leival 96%, keeduvorstide, viinerite ja suitsuvorstide osas 92%. Väikseima osakaaluga on makaronitooted ja margariin 6%, tomat 13%, toiduõli 22%.

Merilai hinnangul esineb kindlasti igapäevatöös eriarvamusi ja kõigil toidukaupade tarneahelas osalejatel on võimalik protsesse paremini juhtida ja koostööd paindlikumalt korraldada ning ta on veendunud, et selles osas saavad abiks olla heade kaubandustavade põhimõtted. „Siinjuures on kaupmehed veendunud, et ärisuhete parendamisel on vabatahtlik lähenemine õige tee ja ei pea riiklikke uusi regulatsioone seadma. Sellel arvamusel on paljud Euroopa jaekaubandus- ja toidutööstusettevõtjad, kes on juba liitunud toidukaupade tarneahela heade tavade koostööplatvormiga.“