Milline on tuleviku töötaja?

Kui Realo uuris teenindusjaama juhtidelt nende generatsioonide kohta, oli reaktsioon selline, et nemad peavad tänapäeva noortele õpetama, kuidas nuga ja kahvlit käes hoida. “Enne algas inimeste koolitamine kõrgemalt tasemelt, teenindusjaamade juhid ei pidanud inimestele õpetama baasasju. Näiteks seda, kuidas kasutatakse harja põranda pühkimiseks,” selgitas Realo. Ta märkis, et sellel põlvkonnal on kodus robottolmuimeja ja -muruniiduk ja nad ei ole kunagi näinud, kuidas harjaga põrandat puhastatakse.

Lühikesed tööjuhendid

Statoil näeb vaeva selle nimel, et toota uuele põlvkonnale kolmeminutilisi e-koolituse videoklippe, sest neile ei ole mõtet toota paber materjali. Videoga peab neile selgeks tegema, kuidas praadida vorsti ja mida on vaja teada tööst toiduäris. Realo sõnul on see neile uus väljakutse.

“Uue põlvkonna juures on hea see, et kui neile algusest peale selgitada, miks on miski vajalik, siis see läheb neile korda, kuna nad on keskkonnasõbralikud ja hoolivad inimesed,” rääkis Realo. Ta tõi näiteks, et kui noortele selgitada, et valel temperatuuril valmistatud vorst võib tekitada inimesele toidumürgituse ja rasedale midagi veel hullemat, siis see jääb neile meelde ja seetõttu on nad hoolsad nende asjade täitmisel.

Samuti peavad noortele kirja pandud reeglid olema võimalikult lühikesed ning ülesanded peaksid olema nutiseadmetes. “Me juba testime mõningates teenindusjaamades külmikute temperatuuri kontrolli nuti seadme abil. Lisaks pärast tualeti koristamist teeb teenindaja tualetist pilti ning saadab selle süsteemi. Seal on näha, mis kell koristamas käidi ning mis seisukorras see maha jäi. Noortele see väga meeldib.”

Noortele on tähtis eeskuju

Peale selle on noored äärmiselt nõudlikud eeskujude suhtes. “Nende juhid ei saa nõuda seda, mis näeb välja kui kaksikmoraal. Kui juht ise ei tule õigel ajal tööle, siis ta ei saa seda ka noortelt nõuda. Noored peavad austama seda inimest, kellele nad alluvad, ja see seab tugevad käitumisnormid ka nende juhtidele.” Realo rääkis, et nad vajavad meeskonnatöös suhtlemiseks aega, kuid nad tahavad ka elamusi suust suhu vahetada. Positiivne on see, et neil on tugev õiglustunne ja valmis võtma meeskonnatöö rikkuja ise vastutusele.

Klienditeeninduse pluss on Realo sõnul see, et Y- ja Z-generatsiooni inimesed on väga vabad suhtlejad, vahest ehk isegi liiga vabad. “Keskealiste klientide seas leiavad nad vähem mõistvat suhtumist, kuna eestlane soovib mingis vanuses, et neid teietatakse, kuid see põlvkond ei oska seda teha.”

Teine asi, mida Realo rõhutas, on see, et kui klient noorele nähvab, siis ta võib ka vastu nähvata samade sõnade ja tooniga. Realo sõnul teeb see klienditeeninduse keeruliseks, kuid hea on see, et noored on väga head probleemide lahendajad.

Kuna tegemist on seltskonnaga, kes ei loe veebist ajalehti ega ka paberväljaandeid, siis ettevõte peab uute töötajate leidmiseks Realo sõnul peale elektrooniliste kanalite kasutama ka võimalust esitada video-CV. “Kui noor sõidab bussis ja näeb töökuulutust, siis ta saab kohe seal bussis edastada enda soovi tööle kandideerimiseks telefonis tehtud lühikese video vahendusel. “Tere, minu nimi on Pille, olen 19aastane ning tahan tulla Statoili tööle. Minu telefoninumber on 53 xxx xxx.”.” Realo ütles, et neile peab andma võimaluse kohe tegutseda, sest kui nad koju jõuavad, on neil juba meelest läinud, et nad kuhugi tööle kandideerida tahtsid. “Ettevõte peab ise soovi avaldanud töötajale helistama, sest ettevõttel on töötajaid tarvis,” ütles Realo põhjuseks, miks piisab nende puhul väikesest video-CVst.

Y- ja Z-generatsioonile on meeskond vä- ga tähtis, mistõttu tuleb töökuulutuses öelda, et ettevõttes töötavad normaalsed ja puhtad inimesed, juht on tore ja päeva jooksul kohtutakse huvitavate inimestega. “Neile ei ole mõtet ette lugeda pikka nimekirja, et ette võte pakub koolitusi ja tööriideid. Nende jaoks on tähtis meeskond ja need inimesed, kes tema ümber on.”

Motivatsioonisüsteemi juurutamise osa on Realo sõnul väga lihtne, sest nad soovivad saada ainult palka, kuna ei suuda ära arvata, mis sporti nad teevad, et seda kompenseerida. “Kui töötasu on konkurentsivõimeline, siis makske palka ja soovitatavalt ka individuaalset boonust,” ütles ta.

“Uus põlvkond pole mitte tänulik, et nad tööd saavad, vaid tööandja peab olema tänulik, et noored tema juurde tulla tahavad,” ütles Realo lõpetuseks.

Generatsioon Y on sündinud 1981-1996. Nende vanemad on näinud palju vaeva ja töötanud raske tooge ennast üles ning nad soovivad anda lapsele hea tuleviku. Need lapsed on kergelt kaitstud, hellitatud ning enesekesksed, kuna nad saavad asju, mida nad soovivad. Neil on olnud aega viibida erinevates ringides, on laia silmaringiga ning loomingulised. Nad on kergelt idealistid ehk nad on saanud palju asju ilma, et nad on süübinud, kuidas see on saadud – kuidas raha tekib. Kuna nad on harjunud, et vanemad nende eest hoolitsevad, siis neil ei ole kiiret kodust välja kolimisega ning neile meeldib, kui nende eest hoolitsetakse.

Põlvkonna eripäraks on see, et nad on rahul hoolitsemisega. Tööandja vaatenurgast vaadatuna on neid kerge rõõmsaks teha väikeste üllatuste ja meelitustega. Lisaks ootavad nad tunnustamist – silitad pead, hoiad käest, vaatad silma ning asjad hakkavad lahenema. Nad on leidlikud lahenduste leidmisel, kuna nad on saanud hea hariduse ja on suure silmaringiga. Kuna nad on mugavad ja laisavõitu, siis on nad seda loomingulisemad asjade optimeerimisel. Klienditeeninduse seisukohalt on hea see, et nad on enesekindlad.

Nad ei lase teiste inimeste probleemidest ennast häirida. Kuna nad on olnud perekonna nabad, siis nad on saanud sellise kasvatuse ja hoiaku, et vaadaku teised ise, kuidas hakkama saavad. Peaasi, et tal endal on tore.

Kuna nad hindavad mugavat elu kõrgelt, siis igasugune ebamugavus tekitab hõõrdumisi. Kui panna ta tegema midagi, mis eeldab higiseks ja mustaks saamist, siis ilmselgelt see ei ole see, mida nad teha tahaksid. Nad ei talu ranget režiimi, see ei ole neile loomuomane. Lisaks ei taha nad olla väike mutrike suures masinavärgis, kus keegi neid tähele ei pane. Nad ei tee ka ülearu pingutusi, mis ei tähenda, et nad ei tööta. Enne kaalutakse kõik läbi, et kas higiseks ajamine ja rabelemine tasub ära ning siis võetakse asi alles ette. Ennast heal arvamusel olemine on iga inimese puhul hea, kuid kui see hakkab segama kliendi ja teenindaja suhet, siis on see oht.

Neil puudub praktilised oskused, kuna tehnika teeb nende eest palju asju ära. Kuna nad on olnud vanemate silmatera, siis nad ei ole liigselt koormatut teatud ülesannete tegemisel.

Tööjõuturule on tulemas generatsioon Z, kes on just saamas täisealiseks või alles saanud. Need on need, kellega ei ole veel tööjõuturul rinda pistetud.

See on põlvkond, kes on kasvanud iseseisvalt, sest nende vanemad on pidanud kogu aeg tööl olema. Need lapsed on kogu aeg vanematega kaasas ning neid ei jäetud koju vanavanemate juurde, seega on olnud nad vanemate kaaslasteks igal pool. Imiku eas on nad roomanud lennujaama põrandal ja see on olnud täitsa ok. Tänu sellele, et nad on olnud vanematega igal pool kaasas, siis nad on eneseteadlikud ja nad on pannud igale poole käe sisse.

Tänu sellele, et nad on saanud katsumusi, siis nad on väga visad. Nad on vanemate kõrvalt näinud, et niisama tehes ei saavuta midagi. Pead pingutama või olema asja sees kaasas, et saada see, mida tahad. See põlvkond võib korrutada ühte asja nagu robot, kuni see teist poolt üle viskab ja ta ostab selle toote, mida nad soovivad. Olles igal pool kaasas on nad ka realistid. Uuenduslikud ja sõltumatud on ajastu märk.

Selle põlvkonnaga on tore see, et nad teavad, mida nad tahavad. Nad on väikesed vana inimesed. Nad on teinud endale pildi selgeks, et mida nad tahavad. Neil on väga arenenud õiglustunne, nad on kujundanud selge arusaamise sellest, et millises ühiskonnas nad tahavad elada. Milline on hea juht, milline halb poliitik. Kui nad on mingist teemast huvitatud, siis nad lähevad sellega detailidesse. Neil on kindlad huvid, millega juba varakult tegelema hakatakse. Nad on ka keskkonnateadlikud ning nad on valmis minema maailma lõppu, et ehitada kohalikele onne või päästa loomi. Olles noor põlvkond tehnoloogia ajastul, kes on loomas uusi lahendusi. Nad tahavad äppe ja kui seda ei ole, siis ei ole seda tarvis seda tegevust ka teha.

Tööandjal on keeruline, kuna nad ei talu tugevaid piire. Nad on vabad hinged, kes tahavad olla maailma päästmas, olla kuulsad millegi poolest, mis ei ole seotud kella 9-17 töötamisega. Kõige suurem probleem on vast see, et see põlvkond ei pea töötamist hädavajalikuks. Nende jaoks ei ole töö lihtne ning see mõjutab tulevikus töösuhteid. Nende jaoks on töötamine eneseteostus ja raha teenimine. Kui raha on koos, siis töötamine ei ole nii oluline. Üha rohkem noori ei ole huvitatud kindla tööandjaga seotud olla ning nad tahavad olla nö „vabad hinged“. Neid ei ole võimalik kinni hoida, sest nad teavad, et nad on head ning nt surfi hooajal lahkuvad nad surfama ja pärast hooaega on nad tagasi ja ettevõte võtab nad tööle tagasi. Nad võtavad vabaduse tulla ja minna millal soovivad.

Nad tahavad saada infot digitaalselt ning paberilt lugemine sureb kiiresti nende jaoks välja.

Nad ootavad eeskuju ja ootavad tõesti head meeskonda, seltskonda. Palgaturu uuringutest selgus, et enim motiveerivam nende jaoks ei ole see, et nad saavad areneda või pakutakse huvitavat tööd. Vaid see, et nad saavad heasse seltskonda tööle, kus juht peab neid normaalseks inimeseks ja austab neid.

Kai Realo esineb 12. oktoobril Kaubanduse Aastakongressil, kus räägib, kuidas hinnata tehnoloogiliste innovatsioonide tasuvust kaubandusettevõttes. 

5. Kaubanduse Aastakongress keskendub kaubanduse tulevikule.

Tutvu Kaubanduse Aastakongressi 2016 programmiga ja registreeru soodushinnaga 219 eurot (km-ga 262,80) kuni 9. augustini.